Väetisteks nimetatakse aineid, mis parandavad taimede toitumistingimusi ja selle kaudu suurendavad taimekasvatustoodangut või parandavad selle kvaliteeti.
Väetistega viiakse taime kasvukeskkonda taimedele vajalikke toitaineid või
parandatakse mulla füüsikalisi, füüsikalis- keemilisi ja bioloogilisi omadusi.
1.Päritolult ja tekkelaadilt jaotatakse väetised:
LOODUSLIKUD – saadakse kasutusvalmilt otse loodusest (turvas, lubisetted
jne.) või looduslike ainete vähese töötlemise ja mõjutamise tulemusel.
(paekivijahu, toorfosfaat jne.)
KUNSTLIKUDe. SÜNTEETILISED – saadakse kas looduslike ainete (toormete)
tehnilise ja keemilise mõjutamise tulemusel (P- ja K- väetised) või
sünteetiliselt mitmeid lähtematerjale kasutades. (enamik N- väetised).
2. Vaadates väetiste päritolu natuke teisest vaatevinklist võib väetisi
jagada:
KOHALIKUD- kogunevad taludes või teistes põllumajanduslikes tootmisüksustes
kõrvalsaadusena (sõnnik, õled, puu- ja turbatuhk jne.)
OSTUVÄETISED – hangitakse kaubandusorganisatsioonide kaudu. Viimaste hulka
kuulub enamus mineraalväetisi.
3. Toime iseloomult jaotatakse väetised:
OTSESED – varustavad taimi vahetult taimetoiteelementidega
(N-,P-,K-väetised, virts jne.)
KAUDSED- mõjutavad taimede toitumistingimusi eeskätt mulla omaduste
parandamise kaudu (lubiväetised, turvas, õled jne.) või rikastavad mulla
lämmastikuvarusid nii, et aitavad kaasa õhulämmastiku sidumisele
(bakterväetised)
4. Toime kiiruse alusel jaotatakse väetised:
KIIRELT TOIMIVAD – varustavad taimi toitainetega või muudavad mullaomadusi
kohe pärast kasutamist (kergesti lahustuvad mineraalväetised, virts jne.)
AEGLASELT TOIMIVAD – hakkavad mõju avaldama alles teatud aja möödudes (aeglaselt toimivad N-
väetised) või avaldub nende mõju ka järeltoime kaudu (orgaanilised ja
lubiväetised).
5. Vastavalt sellele, kas väetistes etendavad peamist osa orgaanilised või
anorgaanilised ained, jaotatakse väetised:
ORGAANILISED – (sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jne.)
Orgaanilised väetised sisaldavad lisaks taimetoiteelementidele ka vett ja
mineraliseerumata orgaanilist ainet. Taimetoiteelemendid, nagu lämmastik,
fosfor, kaalium ja mikroelemendid (vask, boor jne.) sisalduvad orgaanilistes
väetistes orgaaniliste ja mineraalsete ühenditena. Orgaanilise aine
mineraliseerumisel vabanevad ka selles sisalduvad taimetoitained ja muutuvad taimedele
omastatavateks. Mulda viidud orgaanilise väetise ja mulla vahel toimuvad keerulised
protsessid, mis avaldavad mullaomadustele olulist mõju. Orgaanilise väetise
funktsioonid mullas ei ole mullaviljakuse stabiilsuse ja tõusu seisukohalt
ühegi teise võttega asendatavad.
Orgaanilised väetised tagastavad mulda osaliselt või täielikult
taimetoiteelemendid, mis saakidega ära viiakse. Orgaaniliste väetistega viiakse
mulda orgaanilist ainet, mis lagunedes ja mineraliseerudes rikastab mulda
huumusega. Orgaaniliste väetistega väetamisel moodustuvad mullas mitmesugused
kasvuained (kasvustimulaatorid ja inhibiitorid), mis soodustavad taimede kasvu
ja arengut. Orgaaniliste väetiste süstemaatiline kasutamine aitab säilitada ja
parandada mulla struktuuri, mis avaldub vastupidavate mullasõmerate tekkes.
Orgaanilised väetised suurendavad muldade puhverdusomadusi ebasoodsate
välismõjude vastu. Orgaanilised väetised aktiviseerivad mikrobioloogilisi
protsesse nullas ja loovad soodsad tingimused taimede toitumiseks. Et orgaanilised
väetised suurendavad mulla huumusesisaldust, siis neelab muld oma tumedama
värvuse tõttu rohkem päikeseenergiat ning selle tõttu soojeneb kiiremini.
Samuti soojeneb muld orgaaniliste väetiste lagunemisel tekkiva energia mõjul.
Orgaanilised väetised suurendavad ka mineraalväetiste efektiivsust.
SÕNNIK on
koduloomade ja –lindude vedelad ja tahked väljaheited või nende segu koos
allapanuga.
Sõnnikulautadest saadakse laudasõnnik, mille kuivainesisaldus on üle 20%.
Puhaslautadest saadavat sõnnikut, mis saadakse allapanu kasutamisel ulatuses,
et see seoks loomade tahked ja vedelad väljaheited ja milles kuivainet on
vähemalt 17%, nimetatkse allapanuga sõnnikuks. Puhaslautades, kus allapanu
üldse ei kasutata, saadakse allapanuta e. poolvedelat sõnnikut. Selle sõnniku
kuivainesisaldus on 8...14% piires. Lautades, kus allapanu ei kasutata ja
väljaheited eemaldatakse laudast veega, saadakse vedelsõnnik
kuivainesisaldusega alla 8%. Rohke vee kasutamisel saadud vedelsõnnik, mille
kuivainesisaldus on alla 5% ei ole enam sõnnik, vaid sarnaneb rohkem reoveega,
mida nimetatakse ka lägaks.
Allapanuga sõnnik e. tahke sõnnik jaotatakse omakorda:
- vastavalt loomaliigile saadakse: allapanuga veise-, sea- linnu (kana)sõnnik jne;
- vastavalt allapanule saadakse põhu-, turba-, põhu-turba-,saepurusõnnik jne;
- sõltuvalt sõnniku säilitamise ajast ja tingimustest eristatakse: värsket e. kääritamata sõnnikut ja kääritatud sõnnikut.
Aianduspoodides müüakse juba aastaid kuivatatud veisesõnnikut. Kuivatatud
veisesõnnik sobib aiamulla huumusesisalduse parandamiseks. Ka on väetises
sisalduvad toitained taimedele kättesaadavad. Kuluaspektist lähtudes on
kuivatatud veisesõnniku kasutamine mõttekas ainult väikestel pindadel.
Ajaliselt on selle kasutamiseks sobivaim kas hilistalv või vegetatsiooniperioodieelne
varakevadine aeg.
Loomsetest väetistest sobib munakooreleotis. Munakoores on rohkelt
kaltsiumi ja fosforit.
VIRTS on loomade väljaheidete vedel
osa, mis sisaldab peale uriini veel sõnniku käärimisel tekkinud ja sõnnikust
väljaimbunud vedelikke.
Virts on väärtuslik kiiretoimeline lämmastik- kaaliumväetis, mille
taimetoiteelementide sisaldus sõltub loomaliigist. Võrreldes sõnniku
taimetoiteelementide keskmise sisaldusega, on virtsas lämmastikku umbes 2x
vähem, kaaliumi 1,5x ja fosforit koguni 2...5x vähem.Virtsa väetiseväärtust
saab tunduvalt tõsta kui virtsale lisada superfosfaati. Virts sobib kõikide
kultuuride, eeskätt rühvelkultuuride ja rohumaade väetiseks.
KODULINDUDE VÄLJAHEITED on taimetoiteelementiderikkad orgaanilised
väetised. Taimetoiteelementide rikkalik sisaldus ja hea omastatavus taimede
poolt võimaldab kanasõnnikut kasutada nii põhi- kui ka pealtväetisena kõikide
kultuuride väetamiseks. Kodulindude väljaheidetes on kõiki taimetoiteelemente
rohkem kui koduloomade omas. Lämmastiku ja fosfori poolest on eriti rikas kana-
ja tuvisõnnik. Lindude väljaheiteid kasutatakse peamiselt köögiviljade ja
rühvelkultuuride väetamiseks. Enne kui kasutada kanasõnnikut aia väetamiseks
peab seda eelnevalt laagerdama. Vajalik on anda talle „valmimisaega“, vastasel
korral võib see tundlike kultuuride jaoks olla liiga agressiivne.
TURVAS. Olenevalt turba tekketingimustest ja taimkatte
iseloomust jaotatakse sood kõrg- siirde- ja madalsoodeks. Kõige vaesem
toiteelementide poolest on rabaturvas. Märksa toitaineterikkamaks osutub madalsooturvas.
Siirdesooturba taimetoiteelementide sisaldus on kahe eelmise vahepealne.
AIANDUSTURBANA (kasvuturbana) kasutatakse rabafreesturvast. Sellest
valmistatakse katmikaianduses kasvusubstraate.
HALJASTUSTURVAS. Haljasalasid rajatakse ja pinnast rikastatakse orgaanilise
ainega- madalsoo freesturbaga.
VÄETUSTURBANA kasutatakse peamiselt madalsooturvast, mis sisaldab
rabaturbast enam taimetoiteelemente ning on suurema tuhasusega.
KOMPOSTID. Komposteerimine ehk
kompostimine on tegevus, mille käigus muudetakse orgaanilise aine rikkad
materjalid, nagu põhk, turvas, fekaalid, loomade ja lindude väljaheited ning
mõned teised ained kas üksikult või segatuna mõningate teiste ainetega
orgaaniliseks väetiseks.
SAPROPEEL ehk järvemuda. on
mageveejärvede põhja ladestunud loom- ja taimorganismide jäänustest bakterite
kaasabil anaeroobsetes tingimustes moodustunud kolloidne aine, mis sisaldab
peaaegu kõiki boigeenseid elemente ning mitmesuguseid orgaanilisi aineid
(suhkrud, tselluloos, humiinhapped, kasvustimulaatorid jm.). Sapropeeli
keemiline koostis on võrdlemisi heterogeenne. Taimetoiteelementide sisaldus sõltub tervenisti järve
toitumisrežiimist.
MEREADRU Eesti rannikualadel ja
saartel on orgaanilise väetusena kasutatud merest kaldale uhutud põisadru.
Põisadru kuivaine on suhteliselt taimetoiteelementide rikas. Sügisel randa
uhutud põisadru sisaldab kevadel 70% piires kuivainet, 55% ORGAANILIST AINET,
0,76% lämmastikku, 0,04% fosforit ja 0,6% kaaliumi.
MAJAPIDAMISJÄÄTMETE kompostimine maal ei tekita aiamaapidajatele probleeme,
sest kompostimisele luuluva materjali hulka ei panda mittekõdunevaid aineid,
mis kogutakse eraldi. Majapidamisjäätmete komposti väetiseväärtus on
suhteliselt kõrge. Nimetatud komposti toimel oli kartuli enamsaak 51...71%
sõnniku toimel saadud enamsaagist. Tegelikult võib kompostida kõiki orgaanilisi
majapidamisjäätmeid.. See kehtib eriti taimsete köögijäätmete kohta, kaasa
arvatud kohvipaks, tee, banaani- ja apelsinikoored. Kompostida võib ka
üleliigset paberit.
TAPAJÄÄTMED. Lihakombinaatides koguneb suurel hulgal mitmesuguseid
tapajäätmeid. Nende kasutamine otsese väetisena pole tehnoloogliselt võimalik
mitmekesise konsistentsi tõttu ning tuleb seetõttu kompostida. Fosfori ja
lämmastiku kõrge sisalduse tõttu on selline kompost eriti hinnatud potilillede
kasvatuses.
REOVEESETTED. ale vajalike toiteelementide sisaldavad reoveesetted ka
ohtlikke raskemetalle. Seetõttu on reoveesetete väetisena kasutamine seotud
keskonnareostuse ohuga ja setetega väetamist on hakatud reguleerima. Sõltuvalt
reoveesetete keemilise koostise erinevustest on ka nende väetiseväärtus
mitmesugune, kuid enamasti sõnniku omast väiksem.
Suurepäraselt sobib väetamiseks ka tavaline lehtpuutuhk.
HALJASVÄETISED on põllukultuuride
haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmiseks kas kasvukohal või teiselt põllult
tooduna mulda küntakse. Haljasväetiseks
kasutatakse tugeva- ja kiirekasvulisi taimi, mis soodsates tingimustes võivad
anda isegi üle 10 tonni haljasmassi hektarilt. Haljasväetiste kasutamise
eesmärk on mulla rikastamine värske orgaanilise aine ja taimede poolt
omastatavate toiteelementidega. Haljasväetise abil parandatakse mulla
struktuuri, tõstetakse mulla valmidust ja ergutatakse taimekasvu.
Haljasväetamine asendab tegelikult teisi huumuse lisamise viise.
Haljasväetamisel on ka mulda kaitsev funktsioon: on alati parem, kui peenral
kasvab mingi kultuur, sest ilmastikufaktorid (päike, vihm) võivad pärast saagi
koristamist ebasoodsalt mõjutada tühjalt seisva peenra mullastruktuuri ja
–valmidust. Haljasväetiskultuurid jagunevad:
1. Liblikõielised- kasvatatakse valget mesikat,hulgalehist lupiini,
ahtalehist lupiini, kollast lupiini, punast ristikut ja veel mõningaid teisi
kultuure.
2. Mitteliblikõielised – talirukis, kaer, raps ja söödakapsas.
Kasutusviisilt on eelnevalt loetletud mitteliblikõielised eeskätt
söödakultuurid ja nende kasvatamine haljasväetiseks ei ole enamikel juhtudel
majanduslikult õigustatud.
Kasvuperioodil väetamiseks sobivad taimeleotised, mis annavad lisaks
toiteainetele taimedele ka elujõudu. Tuntuim on kõrvenõgesevesi. Nõgesevees on
rohkesti lämmastikku ja kaaliumi, ta ergutab juurte kasvu, vähendab mulla
happelisust ja tugevdab öökülmade aegu antuna taimede vastupanu külmale
BAKTERVÄETISED on kasulikud mullamikroorganisme sisaldavad preparaadid,
mille muldaviimisel tekivad mullas taimejuurtel vastavate mikroorganismide
kolded. Nendes kolletes suureneb biokeemiliste protsesside aktiivsus ja selle
tulemusel paranevad taimede juurtoitumise tingimused. Sõltuvalt bakterväetise
liigist paraneb bakterväetiste kasutamisel taimede varustatus kas lämmastiku,
fosfori või mõne muu toiteelemendiga. Bakterväetised on tüüpilised kaudsed
väetised, mis ise ei ole otseselt ühegi taimetoiteelemendi allikaks, kuid mis
neis sisalduvate kasulike bakterite kaudu parandavad taimede toitumistingimusi.
Tähtsamad bakterväetised on:
Mügarbakteriin on liblikõielistele taimedele mõeldud
mügarbakterite kultuur. Selle preparaadi mügarbakterid moodustavad
peremeestaime juurtel erilisi mügaraid. Mügarbakterpreparaati (perliini)
turustatakse pakendites.
Asotobakteriin on mullas vabalt elava asotobakteri mulla või
agarkandurainel valmistatud bakterpreparaat. Asotobakteriini võib kasutada
kõigi taimeliikide lämmastiktoitumise parandamiseks. Lisaks õhulämmastiku
sidumisele eritavad asotobakterid ka taimede kasvu stimuleerivaid aineid ja
antibiootikume.
Fosforbakteriin on orgaanilisi fosforiühendeid lagundava
mikroorganismi kultuur. Fosforbakteriini valmistatakse tahke või vedela
preparaadina. Taimede fosfortoitumise parandamisel annab ta paremaid tulemusi
neutraalsetel, rohkesti orgaanilisi fosforiühendeid sisaldavatel muldadel.
MINERAALSED – (ammooniumnitraat, superfosfaat, vasksulfaat jne.) Praktikas
loetakse mineraalväetiste hulka ka tööstuslikult toodetud orgaanilist
väetusainet – karbamiidi. Mineraalväetisteks
nimetatakse mineraalses vormis olevaid ühendeid, mis sisaldavad ühte või mitut
taimetoiteelementi ja mida kasutatakse saagi suurendamiseks või selle
kvaliteedi parandamiseks ning mille mõju avaldub taimede toitumise kaudu.
Lähtudes taimetoiteelementide sisaldusest jaotatakse mineraalväetised:
LIHT- e. ÜHEKÜLGSETEKS VÄETISTEKS, mis sisaldavad vaid üht taime
põhitoiteelementi või mikroelementi.
Lihtväetised jaotatakse veel makro- ja mikroväetisteks. Vastavalt
toiteelemendi sisaldusele võib lihtväetisi jaotada veel lämmastik-,fosfor-,
kaalium-, boor-, vask- ja jne. väetisteks.
KOMPLEKSVÄETISTEKS, mis sisaldavad vähemalt kahte taime põhitoiteelementi
või mikroelementi. Kui kompleksväetis sisaldab kõiki kolme põhitoiteelementi
(N,P,K), nimetatakse teda ka täisväetiseks.
Kompleksväetised jaotatakse omakorda liit-
ja kombineeritud väetisteks ning väetissegudeks.
Liitväetiseks nimetatakse väetisena kasutatavaid keemilisi ühendeid, mille
molekuli koosseisu kuulub mitu defitsiitset taimetoiteelementi, näiteks
ammofoss, kaaliumnitraat jne. Kombineeritud väetised on aga mitme keemilise
ühendi segud, mis on saadud keemiliste reaktsioonide kaasabil, näiteks
nitrofoska, nitroammofoska jne. Väetisesegud saadakse erinevaid toiteelemente
sisaldavate liitväetiste kokkusegamise teel.
Vastavalt konsistentsile ja väliskujule jaotatakse mineraalväetised:
- tahked väetised, mis omakorda jagunevad: kristallilisteks, amorfseteks ja granuleeritud väetisteks
- vedelväetised, mis omakorda jagunevad väetislahusteks ja suspensioonväetisteks.
Mullale avaldava mõju alusel jaotatakse mineraalväetised kolme rühma:
- füsioloogiliselt happelised – omastab taim katioone, enamus ammoonium- ja kaaliumväetisi;
- füsioloogiliselt leeliselised- taim kasutab anioone, näiteks kaaliumsalpeeter
- füsioloogiliselt neutraalsed – taim kasutab ära nii katiooni kui aniooni. Näiteks kaaliumsalpeeter,ammooniumsalpeeter.
LÄMMASTIKVÄETISED- Lämmastik on ainsaks taimetoiteelemendiks, mida ei
sisalda mulla mineraalosa. Kõikide mullas leiduvate lämmastikuühendite
algallikaks on õhulämmastik, mille varud on tohutud. Olenevalt sellest,
millises vormis on lämmastik väetises, jaotatakse lämmastikväetised:
Nitraatväetised – esineb lämmastik nitraadina, s.o. lämmastikhappe
sooladena. Nitraatväetised lahustuvad hästi vees ja on kiire toimega.
Nitraatioone ei seo mulla neelav kompleks ja Eesti niiskes kliimas leostuvad
nitraatioonid mullast kergesti. Need väetised sobivad seega külvieelseks, eriti
hästi aga kasvuaegseks väetamiseks.
Naatriumsalpeeter e. naatriumnitraati võib kasutada kõigil muldadel ja
kõigi kultuuride väetamiseks. Naatriumisisalduse tõttu sobib hästi peetide
väetamiseks.
Naatriumsalpeeter on valge, tugevasti hügroskoopne väetis.
Lubisalpeeter e. kaltsiumnitraati võib kasutada kõikidel muldadel ja kõigi
kultuuride väetamiseks. Sobib eriti hästi happelistel muldadel
lubjalembelistele kultuuridele, peamine kasutusala on aiandus. Lubisalpeeter on
tugevasti hügroskoopne väetis.
Ammooniumväetistes on lämmastik taimede poolt kergesti omastatavas
ammooniumvormis või ammoniaagina. Erinevalt nitraatioonist seob muld
ammooniumioone hästi ja laseb neid minimaalselt välja uhtuda.
Vedel ammoniaak on värvuseta, tugevasti lõhnav ja väga lenduv vedelik.
Sobib hästi teraviljade ja rühvelkultuuride väetamiseks.
Amoniaagivesi on ammoniaagi vesilahus, mis sisaldab 20...26% ammoniaaki. Ta
on läbipaistev, mõnikord kollase varjundiga, tugeva nuuskpiirituse lõhnaga
vedelik.
Ammooniumsulfaat- on peenekristalliline pulber või pressitud graanulitega
väetis . Värvuselt valge, hall, rohekas või kollane. Sobib peamiselt neitraalsetele
ja leeliselistele muldadele. Enam sobib ta happelist reaktsiooni taluvate
kultuuride (kaer, talinisu, lina, kartul ) väetamiseks. Lisab lämmastikku, kuid
muudab mulla happelisemaks.
Ammooniumkloriid on valge või kollakas peenkristalliline üulber, vees
lahustub hästi ja on väga hügroskoopne.On füsioloogiliselt happeline väetis ega
sobi kloori suhtes tundlike kultuuride (kartul,lina, tatar) väetamiseks.
Ammooniumnitraatväetised. Need väetised sisaldavad lämmastikku üheaegselt
nii ammoonium- kui nitraatvormis.
Ammooniumsalpeeter e. ammooniumnitraat on väetis, milles pool lämmastikust
on mulla poolt hästi seotava ammoonuimioonina ja pool kergesti leostuva ja
taimede poolt hästi omastatava nitraadina. On tugevasti hügroskoopne.
Ammooniumnitraat on universaalne lämmastikväetis, mis sobib hästi kõigile
muldadele ja kultuuridele.
Lubi-ammooniumsalpeetri saamiseks lisatakse ammooniumsalpeetrile peeneks
jahvatatud lubjakivi või kriiti.
Amiidväetistes on lämmastik amiidina. Amiidväetisteks on
karbamiid e. kusiaine, mis on töötuslikult toodetav orgaaniline väetis. Mulda
antuna on karbamiidi lämmastik efektiivsuselt võrdne lämmastikväetiste omaga.
Karbamiid sobib (10..15% vesilahusena) juureväliseks väetamiseks.
Lubilämmastik e. kaltsiumtsüaanamiid on tugevasti tolmav tumehall või must
amorfne sööbiva toimega pulber. Väetisena kasutatakse lisanditeta
lubilämmastikku, sobib hästi happelistele muldadele.Pealtväetamiseks ta ei
sobi, sest esimesed laguproduktid on taimedele mürgised.
Kunstväetise lämmastiku ja looduslikes väetistes sisalduva orgaaniliselt
seotud lämmastiku bioloogiline toime on väga erinev, olgugi et keemiliselt on
tegemist ühe ja sama elemendiga. Kunstväetise nitraat on agressiivne sool, mis
on keemiliselt väga aktiivne. Seetõttu mõjutab see tugevalt mulda ja elu
selles, rikkudes mulla looduslikku lämmastiku sidumise võimet. Loodusliku
väetisega väetades antakse taimedele lämmastikku peamiselt orgaaniliselt seotud
kujul. Alles pärast seda, kui mulla mikroorganismid on orgaanilised
lämmastikuühendid lihtsamateks orgaanilisteks ja anorgaanilisteks
koostisosadeks lagundanud, saavad taimed lämmastiku looduslikust väetisest
kätte. Mikroorganismid vajavad samuti energiat sahhariidide näol, mida
sisaldavad ainelisandid või orgaaniline väetis. Kunstväetiste soolad on
seevastu kergestilahustuvad ega sisalda energiat, taimed imevad need oma
juurtesse koos veega, mida nad vajavad. Teisisõnu on see taimede sundtoitmine.
FOSFORVÄETISED – Fosfori vähesuse või puudumise korral mullas on taimede
kasv ja areng häiritud, seepärast tuleb fosforivaestel muldadel fosforit
täiendavalt fosforväetistega mulda viia. Fosforväetiste toormeks on peamiselt
maakoores kivimitena esinevad fosfaattoormed.
Lahustuvuse alusel jaotatakse fosforväetised kolme rühma:
1. Vees lahustuvad ja seega taimede poolt hästi omastatavad fosforväetised.
Selle rühma tüüpilisteks esindajateks on liht- ja topeltsuperfosfaat. Granuleeritud
lihtsuperfosfaat on heade füüsikaliste omadustega ja hästi külvatav väetis.
Topeltsuperfosfaat on fosforirikas heade
külviomadustega fosforväetis. On valkjashalli kuni tumehalli värvusega
väetis, mida turustatakse granuleerituna.
2. Vees lahustumatud, kuid nõrkades hapetes lahustuvad ning seetõttu
taimede poolt raskemini omastatavad. Siia kuuluvad pretsipitaat, defluoreeritud
fosfaat jt. Pretsipitaat on mittepaatuv valge pulber,mis sisaldab 10..15% P.
Lahustub nõrkades hapetes, mitte aga vees. Seepärast osutub efektiivsemaks just
happelistel muldadel. Defluoreeritud fosfaat on helehall peen pulber, mis
sisaldab 12..14% nõrkades hapetes lahutuvat fosforit.
3. Raskesti lahustuvad, s.o. ka nõrkades hapetes vähe lahustuvad
fosforväetised. Enamik kultuure eiole sellistest väetistest suutelised fosforit
omastama. Raskesti lahustuvate fosforväetiste tüüpilisteks esindajateks on
kondijahu, fosforiidijahu ja toomasjahu. Toomasjahu saadakse kõrvalsaadusena
fosforirikastest rauamaakidest valmistatud malmi rauaks töötlemisel.
Peenestatud räbu kujutab endast mustjaspruuni pulbrit. Kondijahu on vanim
fosforväetis. Tänapäeval kasutatakse kondijahu neutraliseeriva lisandina
väetissegude valmistamisel. Fosforiifijahu kujutab endast rikastatud ja
seejärel jahvatatud fosforiiti, mis on tumehall, vahel ka pruunikas, hästi
puistuv, kuid tugevasti tolmav pulber.
KAALIUMVÄETISED- Kaalitoormetest kasutatakse väetisena peamiselt
sülviniiti, kainiiti ja šöniiti.
Väetisena kasutatav sülviniit saadakse mineraal sülviniidi peenestamisel.
See on valgetest, roosakatest ja sinakatest kristallidest koosnev aine, mis
sisaldab ca 13% kaaliumi, mis lahustub peaaegu täielikult vees.
Kainiit sisaldab peale kaaliumi ja magneesiumi ka naatriumi.
šöniiti saadakse samanimelise toorme peenestamisel. Lisaks kaaliumile on
selles ka magneesiumi.
Kaaliumkloriid on kõige enam tarvitatav kaaliumväetis. Keemiliselt puhas
KCl on valge kristalliline aine, mis sisaldab 52% K. Kaalisool sobib
naatriumilembeliste kultuuride nagu peedi väetamiseks, on vähesobiv aga
klooritundlike kultuuride väetamiseks.
Kaalimagneesium saadakse šöniidi ümberkristalliseerumisel. See väetis on
roosaka varjundiga valkjashall peenkristalliline aine.
Kaalimag e. rikastamata kaalimagneesium on samuti valkjashall
peenekristalliline aine. Et kaalimagneesium kui ka kaalimag ei sisalda kloori,
kuid samal ajal on neis magneesiumi, on nad head kartuliväetised.
Kaali- elektrolüüt sarnaneb oma toimelt kaalisoolaga. See väetis on nõrgalt
hügroskoopne valge või hallikas aine
Kaaliumsulfaat on kas valge või kollakas, peenekristalliline, vees hästi
lahustuv väetis. Ta on heade füüsikaliste omadustega ning hästi külvatav. Sobib
kõigi, eriti kloori mittetaluvate kultuuride väetamiseks.
Kaaliumväetisena kasutatakse ka puutuhka. Kaalium esineb tuhas
karbonaadina, on hästi lahustuv ja taimede poolt kergesti omastatav. Et tuhk
reageerib leeliseliselt, on see sobiv happeliste muldade väetamiseks.
KOMPLEKSVÄETISED sisaldavad mitut taimetoiteelementi. Võrreldes
lihtväetistega on kompleksväetiste
kasutamise eeliseks see, et need sisaldavad vähem ballastainet, on enam
kontsentreeritud ja et kompleksväetistega väetamine võimaldab tööjõudu säästa.
Lihtväetistega võrreldes on kompleksväetised sageli ka efektiivsemad. Et
toitained asuvad kompleksväetiste igas graanulis kindlas vahekorras, tagab see
ka väetisteb ebaühtlase külvi korral soovitatava toitainete vahekorra.
Looduslike kompleksväetiste hulka kuuluvad KAALIUMNITRAAT- sisaldab
lämmastikku ja kaaliumi ja seda leidub Indias ja GUANO- sisaldab lämmastikku ja
fosforit ning seda leidus Peruus.
KAALIUMNITRAAT e. KAALIUMSALPEETER
on hinnatud liitväetis, vees hästi lahustuv, valge kristalliline, sõrmede vahel
krudisev väetis. On kallis, seetõttu kasutatakse ainult aianduses ja eeskätt
hüdropoonikas väetiselhuste valmistamiseks.
AMMOFOSS on kontsentreeritud, hästi lahustuv liitväetis. On valge
kristalliline aine.Nii pulbriline kui granuleeritud ammofoss on heade
füüsikaliste omadustega nõrga hapuka maitsega väetis. Puuduseks on rohke
fosforisisaldus, vähene lämmastikuhulk, kuid kaaliumi ei ole selles üldse.
DIAMMOFOSS on valge, heade füüsikaliste omadustega hästi lahustuv
granuleeritud väetis. Sobib kõikidele kultuuridele nii põhi-, paiklikuks kui ka
kasvuaegseks väetamiseks.
KAALIUMMETAFOSFAAT on väga kontsentreeritud kahekomponentne liitväetis. On
heade füüsikaliste omadustega kloorivaba väetis. Et mullas lähevad
metafosfaadid üle ortofosfaatideks, muutuvad nad taimede poolt omastatavateks.
AMMOONIUMMETAFOSFAAT samuti väga kontsentreeritud liitväetis.
NITROFOSKA on kombineeritud väetis, mis sisaldab kõiki kolme
põhitoiteelementi (N,P,K)
NITROAMMOFOSKA sisaldab samuti kõiki kolme põhitoiteelementi. Sobib hästi
paiklikuks väetamiseks.
KRISTALLIIN on kloorivabagranuleeritud vees hästi lahustv kompleksväetis.
On tuhmjas valgete graanulitega hügroskoopne väetis.
Kompleksväetiste sortiment on rikkalik. Millise toiteelemendi sisalduse ja
vahekorraga kompleksväetist valida, sõltub mulla toiteainesisaldusest kui ka
sellest, missugust toiteelementide vahekorda väetatav kultuur vajab.
VÄÄVELVÄETISED- Eestis väävelväetiste järele erilist vajadust ei tunta,
sest taimede väävlitarve on seni kaetud kas lihtsuperfosfaadi või mõnedes
teistes väetistes (ammoonimsulfaat, põlevkivituhk jt) sisalduva väävliga.
Küllaltki palju väävlit satub mulda ka sademetega.. Väävelväetiste efektiivsus
sõltub mulla väävlisisaldusest. Mida vähem on mullas omastatavat väävlit, seda
suurem enamsaak saadakse väävelväetiste toimel. Ammoonium-, kaalium- ja
magneesiumsulfaat lahustuvad vees ja on kiiretoimelised .Kips, elementaarne
väävel ja tuhkades sisalduv väävel lahustuvad vees halvasti ja on seega aeglase
toimega.
MAGNEESIUMVÄETISED- Eestis leidub rohkesti magneesiumivaeseid muldi.
Sellistel muldadel tuleb kasutada magneesiumväetisi- boormagneesiumi või
magneeiumsulfaati. Kuna magneesiumivaesed on just kergema lõimisega mullad, mis
on enamasti ka happelise reaktsiooniga, siis selliste muldade lupjamisel
mõjuvad mitmed lubiväetised magneeiumväetistena. Magneesiumsulfaati võib
magneesiumväetisena kasutada neutraalse ja leeliselise reaktsiooniga magneesiumivaestel muldadel. Happelistel
muldadel on magneesiumväetisena otstarbeks kasutada magneesiumi sisaldavaid
lubiväetisi (põlevkivituhk, dolomiidijahu). Magneesiumväetisi vajavatel
muldadel suureneb magneesiumväetiste toimel oluliselt kartuli-, ristiku- ja
rapsisaak. Nõrgemini reageerivad magneesiumväetistele teraviljad ja üheaastane
raihein. Toitumisteadlased on alati tunnustanud magneesiumi tähtsust. Viimasel
ajal on hakatud sellele pöörama rohkem tähelepanu, sest mullas täheldatakse
sageli magneesiumi defitsiiti. Tänapäeval loetakse magneesium koos lämmastiku,
fosfori, kaaliumi ja kaltsiumiga taimede põhitoitainete hulka.
Magneesiumivaegust iseloomustab tavaliselt lehtede kolletumine (kloroos),
mõnikord tekivad aga ainult leheroodude vahele klorootilised, marmorit või
tiigrimustrit meenutavad plekid. Magneesium osaleb taimede arengus ja on leherohelise
(klorofüll) oluline koostisosa.
MIKROVÄETISED on taimedele vajalikku mikroelementi sisaldav väetis.
Lähtudes sellest, millist mikroelementi väetis sisaldab, jaotatakse nad:
- Tsinkväetised
- Vaskväetised
- Molübdeenväetised
- Seleenväetised
Mikroväetisi, mis sisaldavad nn. poolmikroelemente, nimetatakse
poolmikroväetisteks. Nende tüüpilisteks esindajateks on mangaanväetised.
Kui mikroväetis sisaldab ainult ühte mikroelementi, siis nimetatakse seda
lihtmikroväetiseks. Tööstuslikult toodetavaid ja mitu mikroelementi sisaldavaid
väetisi nimetatakse polümikroväetisteks. Nende tüüpiliseks esindajaks on
polümetalsete tööstusjäätmete baasil toodetud keraamilised väetised e. fritid,
mis kujutavad endast mikroelemente sisaldavate ühendite ja klaasi või liiva peeneks
jahvatatud sulameid. Mikroväetistena kasutatakse kas lihtmikroväetisi
(vasksulfaat, ammooniummolübdaat jt.), mikroelementidega rikastatud põhiväetisi
(boorsuperfosfaat, mangaansuperfosfaat jt.), polümikroväetisi (fritid) või
mikroelemente sisaldavaid tööstusjäätmeid (püriidiräbu jt.).
Boorväetised – toormeks on boori sisaldavad mineraalid, mida
looduses leidub üle 150, kuid tööstuslikult kasutatakse neist 12..15. Tuntumad
boorväetised: booraks; boorhape;
boorsilikaatfritt; boordatoliit; boormagneesium
Vaskväetised - toodetakse toormetest. Vasktoormetes sisalduvatest mineraalidest on
tähtsamad kalkosiin e. vaseläik, kalkopüriit e. vaserähk;kupriit ja malahhiit.
Sõltuvalt vasktoormeid moodustavate ühendite iseloomust liigitatakse neid
oksiidseteks ja sulfiidseteks. Vaskväetisena kasutatakse vasksulfaati, vaske
sisaldavaid fritte ja mitmesuguseid tööstusjäätmeid.
Tsinkväetised -
kasutatakse Eestis vähe. Toormeks
on polümetalsed maagid, mis sisaldavad 1..4% tsinki. Tähtsamad tsinkväetised:
tsinksulfaat; tsinkkloriid; tsinkkarbonaat; tsinki sisaldav fritt. Rohkesti
kasutatakse ka tsingiga rikastatud põhiväetisi.
Molübdeenväetiseid toodetakse ja kasutatakse teistest palju vähem.
Kasutatakse järgmiseid molübdeeniväetiseid: ammooniummolübdaat; naatriummolübdaat.
Molübdeen on vajalik esmajärjekorras haljasmassiks kasvatatavatele
liblikõielistele kultuuridele ja juurviljadele.
Mangaanväetised Mangaan on looduses üsna levinud element.
Mangaanväetisi toodetakse peamiselt oksiidsetest mangaanitoormetest, mis rikastatakse.
Kasutatavad mangaanväetised: mangaansulfaat; mangaanoksiid; mangaankarbonaat;
mangaani sisaldavad metallitööstuse jäätmed.
Koobaltväetised Koobalt on looduses suhteliselt vähe levinud
element.Kasutatavad koobaltväetised: koobaltsulfaat; koobaltkloriid; koobaltit
sisaldavad tööstusjäätmed. Seni on koobaltväetisi suhteliselt vähe kasutatud, oluline on
nendega väetada turvasmuldadel asuvaid rohumaid.
Seleenväetised Seleen on looduses üsna levinud element, kuid teda
leidub seal väikestes hulkades. Seleenväetistena kasutatakse kas selenaate või
seleniite, valdavalt naatriumselenaate. Seleenväetistega ei tohi üle doseerida,
sest seleeni liig on kahjulik.
Joodväetised Jood on hajus element. Looduses leidub teda
peamiselt ühenditena. Väetisena kasutatakse peamiselt kaaliumjodiidi, mis
kujutab endast valget peenkristallilist ainet. Võib kasutada ka naatriumjodiidi,
mis on samuti valge kristalliline hästi lahustuv aine. Joodväetisi kasutatakse
väga vähe.
OMA KOGEMUS: Olen kasutanud (Väetis + lubi) Biolani Muruväetist, mis on on muru väetamiseks mõeldud spetsiaalväetis. Selle valmistamiseks on kasutatud vaid puhtaid looduslikke tooraineid: kompostitud broilerisõnnikut, luujahu, korall-lupja, melassi ja jahvatatud adru. Toitained on orgaanilisel, peamiselt aeglase mõjuga kujul. Nii ei vii vesi neid minema ning neist piisab murule hea kasvu andmiseks kogu kasvuperioodil. Kui muru hooldusel kasutatakse Biolani muruväetist, siis muru ei sammaldu ega vaja eraldi lubja lisamist.
OMA KOGEMUS: Olen kasutanud (Väetis + lubi) Biolani Muruväetist, mis on on muru väetamiseks mõeldud spetsiaalväetis. Selle valmistamiseks on kasutatud vaid puhtaid looduslikke tooraineid: kompostitud broilerisõnnikut, luujahu, korall-lupja, melassi ja jahvatatud adru. Toitained on orgaanilisel, peamiselt aeglase mõjuga kujul. Nii ei vii vesi neid minema ning neist piisab murule hea kasvu andmiseks kogu kasvuperioodil. Kui muru hooldusel kasutatakse Biolani muruväetist, siis muru ei sammaldu ega vaja eraldi lubja lisamist.
Olen kasutanud ka Biolani Hobusesõnnikuväetist, mis on kompostitud
hobusesõnnikust valmistatud hügieenne maheväetis. Väetis on
kuivatatud ja graanuliteks vormitud, mistõttu on seda hõlbus ja puhas
käsitseda. Hobusesõnnikuväetis sisaldab kõiki taimede jaoks vajalikke põhi- ja
mikroelemente nende looduslikul kujul. Väetise kasutamine suurendab mulla
huumusesisaldust ja annab toitu ka pinnase kasulikele mikroorganismidele ja
vihmaussidele.
Olen kasutanud ka kanakakagraanuleid. Loodusväetis on valmistatud kuivatatud ja
granuleeritud kanasõnnikust. Väetis sisaldab looduslikul kujul kõiki põhi- ja
mikrotoitaineid, mida taimed vajavad.Olen kasutanud ka kevadväetist, mis sobib tomatite, kurkide, kartulite,
maasikate, püsi-ja suvelillede, aia- ja põlluviljade, viljapuude, muru,
rooside, okaspuude ja kõikide teiste õue- ja kasvuhoonetaimede väetamiseks. Sisaldab kõiki taimede kasvuks ja arenguks
vajalikke toitaineid sobivas vahekorras. Väetise kasutamine tagab taimede hea
kasvu, rikkaliku õitsemise ning kvaliteetse saagi
Kasutanud olen ka kõdusõnnikut, mida on saadud sõnniku ja komposti segu
laagerdamisel 1 aasta.
Olen kasutanud kartulimaal ka kaltsiumit,
magneesiumit ja väävlit sisaldavat kompleksväetis. Sisaldab kõiki kartuli- ja
köögiviljataimede arenguks vajalikke toitaineid. Tugevdab taimi ja muudab nad
haiguste suhtes vastupidavaks. Parandab kartulimugulate ja juurviljade
kvaliteeti, maitseomadusi ja säilivust, suurendab saagikust. Olen kasutanud ka karbamiidi, mis on kontsentreeritud (N 46%) vees lahustuv
lämmastikväetis aia- ja põllukultuuridele külvieelseks või kasvuaegseks
väetamiseks. Karbamiid sobib hästi kastmis- või pritsimislahusena kasutamiseks.
MULTšID. Multšide all mõistetakse taimede kasvupinnasele või -substraadile peale laotatud kattematerjali kihti. Pinnakattematerjale ehk multše on erinevaid
Maastikuehituses
kasutatavad multšid saab jagada kolmeks:
1. sünteetilised multšid (peenravaip, tekstiilmultš, geotekstiilid)
2. orgaanilised multšid (puukoor, hakkepuit jne.)
3. mineraalsed multšid (kiviklibu, killustik jne.)
Milles seisneb multši kasulikkus:
multš aitab säilitada mulla
niiskusesisaldust,
väldib mullale kooriku teket,
vähendab või väldib umbrohu kasvu,
vähendab mulla temperatuuri suurt kõikumist,
aeglustab kevadel maa sulamist,
võimaldab reguleerida mulla happesust või leelisust,
vähendab mulla paatumist ja
erosiooni,
alandab tallamisest tekkivat mulla
tihenemist,
parandab mulla lõimist aias ja kultuurmaastikul,
on dekoratiivne aiakujunduselement,
võib varustab taimi orgaanilise väetisega,
soodustab kõigi mullas asuvate
kasulike organismide elutegevust,
hoiab ära aiaviljade mullaseks
saamise tugeva vihma korral,
Multš säilitab mullas niiskust ja aiamaad ei pea tihti kastma. Multšikiht
takistab eelkõige üheaastaste umbrohtude kasvu. Et multš isoleerib, siis
mõjutab see ka pinnase temperatuuri. Talvel võib multšikiht pinnase külmumist
mõnevõrra takistada, kuid kevadel segab see maa soojenemist. Kaetud mullas
kasvavad taimed paremini kui katmata mullas. Tänu ühtlasele niiskusele ja
temperatuurile ning umbrohtude puudumisele kasvavad taimed multšitud aiamaal
kiiresti.
Katteviljeluse harrastaja on igasuguse orgaanilise aine väärtusest hästi
teadlik. Lausa uskumatu, kui kiiresti võib kattekiht laguneda ja kokku vajuda.
Materjali peab olema piisavalt, et muld paljaks ei jää. Umbrohukitkumise
vajadus väheneb, kui katta aiamaa multšiga. Multš toimib umbrohutõrjena ja
jätab peenramaast hoolitsetud mulje. Multši kasutamine vähendab vajadust kasta
ja muudab kasvutingimused taimedele soodsamaks.
ORGAANILISED MULTšID Kattematerjaliks sobib kasutada peaaegu igasugust
orgaanilist ainet ja mida rohkem eri liike kokku segada, seda parem. Soovitav
on alustada katteviljelust sügisel ja koos katmisega ka väetada. Järgmisel
suvel, kui taimed on hakanud kasvama, lisatakse kattematerjalik vähehaaval
juurde, ent jätta tuleb alati alla vanemat poolkõdunenud materjali.
PÕHK, PILLIROOG,KÕRKJAD, HUNDINUIAD sisaldavad väga palju toitaineid ja
energiat. Multsikihi paksus 7-8cm. Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad
taimed eriti hästi lämmastikku. Põhku
kasutatakse koos roheliste taimeosadega või lisada lämmastikväetist. See
kõduneb kiiresti, ülemistes kihtides suureneb CO2 sisaldus. Mulda kaevates
parandab selline multš mulla õhustatust. Põhk laseb õhku läbi ka pärast vihma, samas
kuivab kiiresti.
HEIN on üldiselt kallim kui õled. Praakhein sobib katmiseks suurepäraselt.
Hein laguneb kiiremini kui jämedama struktuuriga õled, kuid sisaldab kahjuks
palju umbrohuseemneid. Laguneb aeglaselt.
MURUNIIDE Niidetud muru sobib katteks nii aiamaale kui ilutaimede ümber.
Laguneb kiiresti. Muruniidet on soovitatav kasutada segatult liiva, turba või
puulehtedega. Noor rohi sisaldab palju taimedele vajalikke toitaineid. Kasutada
suve esimesel poolel, sest see soodustab taimede kasvu. Lagunedes parandab
muruniide pinnase struktuuri, muld püsib kobe. Ergutab vihmausside tegevust.
Kuivades muutub see kollaseks ega ole esteetiline.
UMBROHI Üheaastane umbrohi, mis pole veel seemendunud, kõblatakse või
kitkutakse välja ja jäetakse taimeridade vahele maha.
KÖÖGIJÄÄTMED Igasugused puu- ja köögiviljade jäätmed rikastavad
kattematerjali. Need sisaldavad palju lämmastikku ja niiskust ning soodustavad
lagunemist.
PEALSED Porgandi- ja kartulipealsed, taimede lehed ja varred võivad saagi
koristamisel maha jääda.
KOMPOST Poolkõdunenud kompost on toitainerikas ja hea kattematerjal.
Kompost toob juurde huumust ning soodustab mikroorganismide ja vihmausside tegevust mullas.
LEHED Kattematerjaliks sobivad hästi igasugused lehed, eriti lepalehed, mis
sisaldavad ohtralt lämmastikku. Kõige halvemad on tamme- ja pöögilehed, sest
neis on palju parkhappeid. Soovitav on lehti rohu või heinaga segada, muidu
vanuvad need kokku tihedaks massiks.
PUIDUJÄÄTMED sobivad nii saepuru kui ka höövlilaastud, eeldusel, et need ei
pärine sügavimmutatud või muude mürkidega töödeldud puidust. Höövlilaastud on
paremad, sest need on jämedamad ega vaju kokku. Saepuruga segatud sõnnik on
suurepärane kattematerjal. Sellele multšile lisada lämmastikku, muidu rikub see
pinnase lämmastiku tasakaalu. Võimalusel eelistada lehtpuusaepuru. Sobib
kasutada peenarde vahel. Kõduneb aeglaselt.
OKKAD JA KOOR tumedavärviline materjal, millega on hea katta peenraid ja
põõsaste ümbrust. Puukooremultš sobib hästi kattematerjaliks paljudes
aiandusvaldkondades. Tegemist on jämedalt hekseldatud puukoorega, mis tekib
metsamaterjali langetamisel. Kuna see kate ei sisalda mingeid sademevee poolt
väljauhutavaid toitaineid, siis võib seda laotada peenardele aastaringselt.
Kooremultš sobib kattematerjaliks kõige paremini puude ja põõsaste vahele.
Multšikiht toimib üldreeglina mullastruktuurile ja mullavalmidusele väga hästi.
Lisaks evib see soodsat mõju mullaniiskusele, kuna takistab vee aurustumist.
Rohkem kui 5 cm paksuse multšikihi korral võis praktikas täheldada, et pidurdus
umbrohukasv. Kui kasutada puukooremultši, siis tuleb jälgida mulla
lämmastikusisaldust. Et tegemist on orgaanilise materjaliga, mis ise ei sisalda
toitaineid, siis võib käivituv kõdunemisprotsess hakata kasutama mullas
sisalduvat lämmastikku. Toitainete poolest vaeses mullas võib veelgi süveneda
toitainete-, eriti lämmastikuvaegus. Seetõttu on vajalik mulda viia täiendavalt
lämmastikväetist. Tähelepanu väärib samuti, et värske puukooremultši
herbitsiidne (umbrohu kasvu pidurdav) toime võib pidurdada tundlike taimede
(puhmaste, suvelillede, köögiviljade) arengut. Kõige paremini sobib
männikooremultš. Multš pannakse kohe mullapinnale või kasutada vahel filterkangast vm. Kui krunt asub piirkonnas,
kus kasvab palju mände, on mõttekas kasutada multšina männiokkaid. Tuleks
laotada 3-5cm paksuselt. Sobib aga ainult happelist keskkonda vajavatele
taimedele, kuna tõstab mulla happesust.
HAKKPUIT Kui on võimalus kasutada puiduhakkijat, võib peenestada hao, oksad
ja muu materjali, mis on katmiseks muidu liiga jäme ja saada sellest väga head
kattematerjali. See multš laotatakse 5-8
cm kihina ja isegi korrast või paarist piisab- seejärel on taimed juba
piisavalt suureks kasvanud. Tänapäeval on müügil ka erinevates toonides
puiduhaket, millega saab aiale ilmet anda, kuni taimed on veel väikesed.
TURVAS on väga toitainetevaene ja ülimalt happeline, sellele tuleb lisada
lupja ja sõnnikut. Kuid turvast on kerge käsitseda ja see on hea välimusega
materjal.. Kõige paremini sobib ilupeenardele. Ei ole suurem asi multšimaterjal,
kuna ei taksita umbrohtude kasvamist ja laguneb kiiresti. Turvast kasutatakse
happelist mulda vajavate taimede multšimiseks. Segunedes parandab see liiv- ja
savimulla õhu- ja veerežiimi.
ADRU on väga toitainerikkas. Eriti hästi sobib taimedele, mis on algselt
veeäärse päritoluga, näiteks kapsale, sparglile, spinatile ja rabarbrile
AJALEHED nendega võib katta väga hästi köögiviljaaia käiguteed.
Ajalehtedega on hea ääristada põõsastikke ja istandikke. See aitab mingil
määral ka umbrohtu eemal hoida.
PABER valmistatakse spetsiaalset pabermultši. Vee läbilaskvus on sellel
hea. Selline pinnakate takistab umbrohtude arengut ning tigude- nälkjate
tegevust, samas hoiab niiskust. Paigalhoidmiseks katta pabermultš pealt kivide,
koorepuru, taimse materjali või muuga. See laguneb ühe hooajaga, nii et sügisel
võib selle maa sisse kaevata, kus parandab mulla struktuuri.
Orgaaniline
multš
MINERAALSED MULTšID Mitteorgaanilised
ained looduses ei lagune. Neid kasutatakse kohtades, kus multš peaks
kaua vastu pidama. Näiteks puudealused, aiateerajad jne. tasub katta
materjaliga, mis ei kõdune ja peab vastu aastaid.
TELLISEPURU võib ise teha, kuid seda saab ka poest osta. Tellisepuru ilu
pääseb eriti hästi esile sügavroheliste okastaimede kõrval.
ILU- JA RANNAKIVID Kive kasutatakse püsimulšina peenarde katteks,
kiviktaimlas vm. Kangale tuleb need panna 2-3 cm paksuselt, maapinnale 8-10cm
paksuselt. Alumised kihid vajuvad mulla sisse ning kivid segunevad mullaga.
VÄRVITUD LIIV
PEENESTATUD KLAAS
KERGKRUUS on valmistatud looduslikust lähteainest, terad on erineva
suurusega. Kasutatakse välis- ja sisehaljastuses, mullapinna kattematerjalina
või pottidevahelise pinna täiteks. Kergkruus on kerge, hea paigaldada. See ei
sisalda kahjulikke ühendeid, ei hallita ega mädane. Peenardes võib kergkruusa
kasutada koos peenravaibaga.
Erinevad mineraalsed multšid
SÜNTEETILISED MULTšID Geosünteet on sünteetiline materjal, mida kasutatakse maa- ja vesiehitistel. Nende kasutuspiirkonnast on tulnud ka materjaligrupi eesliide geo, mis tähendab maa, pinnas. Eelkõige on tegemist üldnimetusega toodete kirjeldamiseks, mida kasutatakse nii maanteede ehitusel kui maastiku ehitamisel.
Geosünteedid jagatakse:
* geotekstiilid e
filterkangas
* geovõrgud,
* geomebraanid,
* geosünteetilised savivahekihid,
* geokomposiidid.

Levinuimad kasutusvaldkonnad:
- alusmaterjalina tänavakividest teedel ja terrassidel
- alusmaterjalina liiva- või kruusaradadel
- drenaaž-töödel
- pinnase kaitsena kalletel
- liivaste alade viljakamaks muutmisel
- liivakastide vooderdamisel
- astmestikel
- istutuskastide vooderdamisel
- veesilmade ja basseinide alusmaterjalina
- samuti tiigikilele paigaldamiseks, kui tiigipõhi kaetakse graniitkillustikuga, et teravad kiviservad ei kahjustaks kilet
- mänguväljakute kuivendus- ja tugevdusmaterjalina

JUURETÕKKEKANGAS on väga tugev ja suhteliselt jäik, omadustelt geotekstiilile sarnanev pruunikas kangas. Tõkestab puujuurte tungimist puu alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istuda ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel.
Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla
kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja
sademetevee.Kaevata vajaliku suurusega istutusauk. Lille- ja köögiviljapeenardele
on sobiv sügavus 30-40 cm, roosidele ja rododendronitele ~80 cm. Puhastada
istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust pinnasest. Asetada juuretõke
istutusauku ja venita nurgad paika.
Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu. Kangast jätkates naelutatakse servad kahe lauajupi vahele. Pragusid ei jäeta, sest sealtkaudu levivad mittevajalikud juured.
Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu. Kangast jätkates naelutatakse servad kahe lauajupi vahele. Pragusid ei jäeta, sest sealtkaudu levivad mittevajalikud juured.

Paigaldamine
Katteloor paigaldatakse külvi puhul otse mullapinnale, kasvavate taimede puhul ettevaatlikult otse taimedele ja ta ei vaja mingeid kandekonstruktsioone. Äärtest kinnitatakse peamiselt mullaga, aga ka liivakottide, vett täis voolikute, armatuurraualattide vms. Katteloor ei tohiks olla liiga pingul, et jääks piisavalt ruumi taimede kasvuks. Arvestada tuleb ka äärte kinnitamiseks vajalikku riba. Kivide kasutamisel tuleb neid asetada piisavalt väikese vahekaugusega, vastasel korral on oht, et katteloor võtab tuule alla ja rebeneb. Katteloor tuleb maasikatelt ja kurkidelt õitsemise ajaks eemaldada.
Katteloori kasutamise eelised
• loor on kaalult väga kerge ja kaitseb õrnalt, noori võrseid ja juurdekasvu muljumata
• ultraviolettkiirguse suhtes stabiilne materjali struktuur annab pikaajalise kaitse
• niiskust läbilaskev ja hingav
• väga
hea valguse läbilaskvusega, lastes 90% valgust taimedeni
• kaitseb öökülmade eest, tõstab mulla ja õhu
temperatuuri
• vähendab tuulekahjustusi
• kerge käsitsi paigaldada.

Maasika- või köögiviljapeenardes kasutatakse sageli ilma täiendava multšikatteta. UV-kaitse tagab materjali vastupidavuse mitme hooaja vältel. Tavaliselt eemaldatakse peenravaip tarbeaias peale saagi koristamist.
Haljastuses kasutatakse koos
koorepurumultšiga. Väga pikaealine materjal.
Paigaldamine. Uue istutusala rajamisel paigaldatakse peenravaip ettevalmistatud ja väetatud mullapinnale. Planeeritavate taimede asukohtadesse lõigatakse terava noaga ristid ja taimed istutatakse ristide kohale kaevatud süvenditesse.
Kui peenravaipa ei kaeta dekoratiivmultšiga, peidetakse selle servad mulla alla.
Olemasolevale istutusalale paigaldatakse peenravaip siiludena. Siilude ühenduskohad pannakse ülekattega ja taime juurekaela ümbrus jäetakse peenravaibaga katmata. Iluaias kaetakse peenravaip dekoratiivkillustiku või koorepuruga.
Paigaldamine. Uue istutusala rajamisel paigaldatakse peenravaip ettevalmistatud ja väetatud mullapinnale. Planeeritavate taimede asukohtadesse lõigatakse terava noaga ristid ja taimed istutatakse ristide kohale kaevatud süvenditesse.
Kui peenravaipa ei kaeta dekoratiivmultšiga, peidetakse selle servad mulla alla.
Olemasolevale istutusalale paigaldatakse peenravaip siiludena. Siilude ühenduskohad pannakse ülekattega ja taime juurekaela ümbrus jäetakse peenravaibaga katmata. Iluaias kaetakse peenravaip dekoratiivkillustiku või koorepuruga.

MAASIKAKILE hoiab mullaniiskust, kiirendab kevadel taimede arengut ja viljakandeperioodi algust. Kilemultšiga peenar on umbrohuvaba ja saagikoristuse ajal on marjad puhtad.
KILE Kile aitab säilitada mullaniiskust ja soojust. Saak valmib varem. Viljad on suuremad ja puhtad. Kui see mullakate paigaldada kuival ajal, jääb muld pikaks ajaks kuivaks. Lumeta talvel võivad taimed külmuda. Kilet lõhuvad loomad, ka sipelgad pesitsevad selle all meelsasti.

OMA KOGEMUS: Olen kasutanud nii katteloori kevadel kasvuhoonesse külvatud redise ja tilli katmiseks, kui ka tavalist kilet avamaal kurkide katmiseks.
Maasikapeenras olen kasutanud ka maasikakilet.
KASUTATUD ALLIKAD:
Kärblane, H., ”Taimede toitumise ja
väetamise käsiraamat.” Eesti Vabariigi Põllumajandusministeerium, Tallinn,
1996. lk. 103,107-110; 129-133; 137-
140; 147-158; 161, 165- 169; 172-176; 180-192.
Gugenham, E., ”777 aiandusalast
nippi”, Kirjastus ERSEN, 2005. lk.21-22,28,30.
Kuusk, H., ”Eksootilised viljad
koduaias”, OÜ Agitaator, Tallinn 2012. lk. 15-17
Olausson, I., ”Hooldame aeda
lihtsalt ja looduspäraselt”, Kirjastus Tänapäev, 2005. lk. 16, 36-40.
Aedla, M., TM Kodu ja ehitus
”Aiapidaja käsiraamat” OÜ Print Best Trükikoda, Tallinn 2014. lk. 36-45.
kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10434471/lisad/10434480
www.mnt.ee/failid/juhised/geosynteetide_kasutamise_juhis.pdf
www.mnt.ee/failid/juhised/geosynteetide_kasutamise_juhis.pdf
http://www.hortes.ee/?op=body&id=76&prn=1&art=67&cid=http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/49-varjutuskangas.html
http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/43-katteloor.html
http://www.hansashop.eu/et/kodumaailm/aiamaailm/kattekangad/juuretokkekangas.html
http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/43-katteloor.html
http://www.hansashop.eu/et/kodumaailm/aiamaailm/kattekangad/juuretokkekangas.html
http://istutustoodmururajamine.weebly.com/multscaronid.html
Millised võiksid olla multši kasutamise puudused?
VastaKustutaKas tänapäeval saab veel kaubadusest kätte väetiseid nagu ammofoss ja diammofoss?
Millise tõenäosusega kasutatakse haljasaladel bakterväetiseid?
Töö on äärmiselt mahukas ja käsitleb suurt hulka materjale. Meeldis, et olete välja toonud oma kogemuse. Oleksite võinud pikemalt kirjutada oma kogemusest seoses maasikakile ja katteloori kasutamisega. Millised on nt nenede materjalide tugevused ja puudused? Kas soovitate neid materjale kasutada või mitte ja miks?
Pöörake tähelepanu töö vormistamisele. Töös esineb tühje ridu.
Töö on arvestatud.