Väetised, multšid ja geosünteesid

Väetised
Väetisteks nimetatakse aineid, mis parandavad taimede toitumistingimusi ja selle kaudu suurendavad taimekasvatustoodangut või parandavad selle kvaliteeti.

Väetistega viiakse taime kasvukeskkonda taimedele vajalikke toitaineid või parandatakse mulla füüsikalisi, füüsikalis- keemilisi ja bioloogilisi omadusi.

1.Päritolult ja tekkelaadilt jaotatakse väetised:

LOODUSLIKUD – saadakse kasutusvalmilt otse loodusest (turvas, lubisetted jne.) või looduslike ainete vähese töötlemise ja mõjutamise tulemusel. (paekivijahu, toorfosfaat jne.)

KUNSTLIKUDe. SÜNTEETILISED – saadakse kas looduslike ainete (toormete) tehnilise ja keemilise mõjutamise tulemusel (P- ja K- väetised) või sünteetiliselt mitmeid lähtematerjale kasutades. (enamik N- väetised).

2. Vaadates väetiste päritolu natuke teisest vaatevinklist võib väetisi jagada:

KOHALIKUD- kogunevad taludes või teistes põllumajanduslikes tootmisüksustes kõrvalsaadusena (sõnnik, õled, puu- ja turbatuhk jne.)

OSTUVÄETISED – hangitakse kaubandusorganisatsioonide kaudu. Viimaste hulka kuulub enamus mineraalväetisi.

3. Toime iseloomult jaotatakse väetised:

OTSESED – varustavad taimi vahetult taimetoiteelementidega (N-,P-,K-väetised, virts jne.)

KAUDSED- mõjutavad taimede toitumistingimusi eeskätt mulla omaduste parandamise kaudu (lubiväetised, turvas, õled jne.) või rikastavad mulla lämmastikuvarusid nii, et aitavad kaasa õhulämmastiku sidumisele (bakterväetised)

4. Toime kiiruse alusel jaotatakse väetised:

KIIRELT TOIMIVAD – varustavad taimi toitainetega või muudavad mullaomadusi kohe pärast kasutamist (kergesti lahustuvad mineraalväetised, virts jne.)

AEGLASELT TOIMIVAD – hakkavad mõju avaldama alles  teatud aja möödudes (aeglaselt toimivad N- väetised) või avaldub nende mõju ka järeltoime kaudu (orgaanilised ja lubiväetised).

5. Vastavalt sellele, kas väetistes etendavad peamist osa orgaanilised või anorgaanilised ained, jaotatakse väetised:

ORGAANILISED – (sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jne.) Orgaanilised väetised sisaldavad lisaks taimetoiteelementidele ka vett ja mineraliseerumata orgaanilist ainet. Taimetoiteelemendid, nagu lämmastik, fosfor, kaalium ja mikroelemendid (vask, boor jne.) sisalduvad orgaanilistes väetistes orgaaniliste ja mineraalsete ühenditena. Orgaanilise aine mineraliseerumisel vabanevad ka selles sisalduvad taimetoitained ja muutuvad taimedele omastatavateks. Mulda viidud orgaanilise väetise  ja mulla vahel toimuvad keerulised protsessid, mis avaldavad mullaomadustele olulist mõju. Orgaanilise väetise funktsioonid mullas ei ole mullaviljakuse stabiilsuse ja tõusu seisukohalt ühegi teise võttega asendatavad.

Orgaanilised väetised tagastavad mulda osaliselt või täielikult taimetoiteelemendid, mis saakidega ära viiakse. Orgaaniliste väetistega viiakse mulda orgaanilist ainet, mis lagunedes ja mineraliseerudes rikastab mulda huumusega. Orgaaniliste väetistega väetamisel moodustuvad mullas mitmesugused kasvuained (kasvustimulaatorid ja inhibiitorid), mis soodustavad taimede kasvu ja arengut. Orgaaniliste väetiste süstemaatiline kasutamine aitab säilitada ja parandada mulla struktuuri, mis avaldub vastupidavate mullasõmerate tekkes. Orgaanilised väetised suurendavad muldade puhverdusomadusi ebasoodsate välismõjude vastu. Orgaanilised väetised aktiviseerivad mikrobioloogilisi protsesse nullas ja loovad soodsad tingimused taimede toitumiseks. Et orgaanilised väetised suurendavad mulla huumusesisaldust, siis neelab muld oma tumedama värvuse tõttu rohkem päikeseenergiat ning selle tõttu soojeneb kiiremini. Samuti soojeneb muld orgaaniliste väetiste lagunemisel tekkiva energia mõjul. Orgaanilised väetised suurendavad ka mineraalväetiste efektiivsust.

SÕNNIK on koduloomade ja –lindude vedelad ja tahked väljaheited või nende segu koos allapanuga.

Sõnnikulautadest saadakse laudasõnnik, mille kuivainesisaldus on üle 20%. Puhaslautadest saadavat sõnnikut, mis saadakse allapanu kasutamisel ulatuses, et see seoks loomade tahked ja vedelad väljaheited ja milles kuivainet on vähemalt 17%, nimetatkse allapanuga sõnnikuks. Puhaslautades, kus allapanu üldse ei kasutata, saadakse allapanuta e. poolvedelat sõnnikut. Selle sõnniku kuivainesisaldus on 8...14% piires. Lautades, kus allapanu ei kasutata ja väljaheited eemaldatakse laudast veega, saadakse vedelsõnnik kuivainesisaldusega alla 8%. Rohke vee kasutamisel saadud vedelsõnnik, mille kuivainesisaldus on alla 5% ei ole enam sõnnik, vaid sarnaneb rohkem reoveega, mida nimetatakse ka lägaks.

Allapanuga sõnnik e. tahke sõnnik jaotatakse omakorda:

• vastavalt loomaliigile saadakse: allapanuga veise-, sea- linnu (kana)sõnnik jne;
• vastavalt allapanule saadakse põhu-, turba-, põhu-turba-,saepurusõnnik jne;
• sõltuvalt sõnniku säilitamise ajast ja tingimustest eristatakse: värsket e. kääritamata sõnnikut ja kääritatud sõnnikut.

Aianduspoodides müüakse juba aastaid kuivatatud veisesõnnikut. Kuivatatud veisesõnnik sobib aiamulla huumusesisalduse parandamiseks. Ka on väetises sisalduvad toitained taimedele kättesaadavad. Kuluaspektist lähtudes on kuivatatud veisesõnniku kasutamine mõttekas ainult väikestel pindadel. Ajaliselt on selle kasutamiseks sobivaim kas hilistalv või vegetatsiooniperioodieelne varakevadine aeg.

Loomsetest väetistest sobib munakooreleotis. Munakoores on rohkelt kaltsiumi ja fosforit.

VIRTS on loomade väljaheidete vedel osa, mis sisaldab peale uriini veel sõnniku käärimisel tekkinud ja sõnnikust väljaimbunud vedelikke.

Virts on väärtuslik kiiretoimeline lämmastik- kaaliumväetis, mille taimetoiteelementide sisaldus sõltub loomaliigist. Võrreldes sõnniku taimetoiteelementide keskmise sisaldusega, on virtsas lämmastikku umbes 2x vähem, kaaliumi 1,5x ja fosforit koguni 2...5x vähem.Virtsa väetiseväärtust saab tunduvalt tõsta kui virtsale lisada superfosfaati. Virts sobib kõikide kultuuride, eeskätt rühvelkultuuride ja rohumaade väetiseks.

KODULINDUDE VÄLJAHEITED on taimetoiteelementiderikkad orgaanilised väetised. Taimetoiteelementide rikkalik sisaldus ja hea omastatavus taimede poolt võimaldab kanasõnnikut kasutada nii põhi- kui ka pealtväetisena kõikide kultuuride väetamiseks. Kodulindude väljaheidetes on kõiki taimetoiteelemente rohkem kui koduloomade omas. Lämmastiku ja fosfori poolest on eriti rikas kana- ja tuvisõnnik. Lindude väljaheiteid kasutatakse peamiselt köögiviljade ja rühvelkultuuride väetamiseks. Enne kui kasutada kanasõnnikut aia väetamiseks peab seda eelnevalt laagerdama. Vajalik on anda talle „valmimisaega“, vastasel korral võib see tundlike kultuuride jaoks olla liiga agressiivne.

TURVAS. Olenevalt turba tekketingimustest ja taimkatte iseloomust jaotatakse sood kõrg- siirde- ja madalsoodeks. Kõige vaesem toiteelementide poolest on rabaturvas. Märksa toitaineterikkamaks osutub madalsooturvas. Siirdesooturba taimetoiteelementide sisaldus on kahe eelmise vahepealne.

AIANDUSTURBANA (kasvuturbana) kasutatakse rabafreesturvast. Sellest valmistatakse katmikaianduses kasvusubstraate.

HALJASTUSTURVAS. Haljasalasid rajatakse ja pinnast rikastatakse orgaanilise ainega- madalsoo freesturbaga.

VÄETUSTURBANA kasutatakse peamiselt madalsooturvast, mis sisaldab rabaturbast enam taimetoiteelemente ning on suurema tuhasusega.

KOMPOSTID. Komposteerimine ehk kompostimine on tegevus, mille käigus muudetakse orgaanilise aine rikkad materjalid, nagu põhk, turvas, fekaalid, loomade ja lindude väljaheited ning mõned teised ained kas üksikult või segatuna mõningate teiste ainetega orgaaniliseks väetiseks.

SAPROPEEL ehk järvemuda. on mageveejärvede põhja ladestunud loom- ja taimorganismide jäänustest bakterite kaasabil anaeroobsetes tingimustes moodustunud kolloidne aine, mis sisaldab peaaegu kõiki boigeenseid elemente ning mitmesuguseid orgaanilisi aineid (suhkrud, tselluloos, humiinhapped, kasvustimulaatorid jm.). Sapropeeli keemiline koostis on võrdlemisi heterogeenne. Taimetoiteelementide  sisaldus sõltub tervenisti järve toitumisrežiimist.

MEREADRU Eesti rannikualadel ja saartel on orgaanilise väetusena kasutatud merest kaldale uhutud põisadru. Põisadru kuivaine on suhteliselt taimetoiteelementide rikas. Sügisel randa uhutud põisadru sisaldab kevadel 70% piires kuivainet, 55% ORGAANILIST AINET, 0,76% lämmastikku, 0,04% fosforit ja 0,6% kaaliumi.

MAJAPIDAMISJÄÄTMETE kompostimine maal ei tekita aiamaapidajatele probleeme, sest kompostimisele luuluva materjali hulka ei panda mittekõdunevaid aineid, mis kogutakse eraldi. Majapidamisjäätmete komposti väetiseväärtus on suhteliselt kõrge. Nimetatud komposti toimel oli kartuli enamsaak 51...71% sõnniku toimel saadud enamsaagist. Tegelikult võib kompostida kõiki orgaanilisi majapidamisjäätmeid.. See kehtib eriti taimsete köögijäätmete kohta, kaasa arvatud kohvipaks, tee, banaani- ja apelsinikoored. Kompostida võib ka üleliigset paberit.

TAPAJÄÄTMED. Lihakombinaatides koguneb suurel hulgal mitmesuguseid tapajäätmeid. Nende kasutamine otsese väetisena pole tehnoloogliselt võimalik mitmekesise konsistentsi tõttu ning tuleb seetõttu kompostida. Fosfori ja lämmastiku kõrge sisalduse tõttu on selline kompost eriti hinnatud potilillede kasvatuses.

REOVEESETTED. ale vajalike toiteelementide sisaldavad reoveesetted ka ohtlikke raskemetalle. Seetõttu on reoveesetete väetisena kasutamine seotud keskonnareostuse ohuga ja setetega väetamist on hakatud reguleerima. Sõltuvalt reoveesetete keemilise koostise erinevustest on ka nende väetiseväärtus mitmesugune, kuid enamasti sõnniku omast väiksem.

Suurepäraselt sobib väetamiseks ka tavaline lehtpuutuhk.

HALJASVÄETISED on põllukultuuride haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmiseks kas kasvukohal või teiselt põllult tooduna mulda küntakse. Haljasväetiseks kasutatakse tugeva- ja kiirekasvulisi taimi, mis soodsates tingimustes võivad anda isegi üle 10 tonni haljasmassi hektarilt. Haljasväetiste kasutamise eesmärk on mulla rikastamine värske orgaanilise aine ja taimede poolt omastatavate toiteelementidega. Haljasväetise abil parandatakse mulla struktuuri, tõstetakse mulla valmidust ja ergutatakse taimekasvu. Haljasväetamine asendab tegelikult teisi huumuse lisamise viise. Haljasväetamisel on ka mulda kaitsev funktsioon: on alati parem, kui peenral kasvab mingi kultuur, sest ilmastikufaktorid (päike, vihm) võivad pärast saagi koristamist ebasoodsalt mõjutada tühjalt seisva peenra mullastruktuuri ja –valmidust. Haljasväetiskultuurid jagunevad:

1. Liblikõielised- kasvatatakse valget mesikat,hulgalehist lupiini, ahtalehist lupiini, kollast lupiini, punast ristikut ja veel mõningaid teisi kultuure.

2. Mitteliblikõielised – talirukis, kaer, raps ja söödakapsas. Kasutusviisilt on eelnevalt loetletud mitteliblikõielised eeskätt söödakultuurid ja nende kasvatamine haljasväetiseks ei ole enamikel juhtudel majanduslikult õigustatud.

Kasvuperioodil väetamiseks sobivad taimeleotised, mis annavad lisaks toiteainetele taimedele ka elujõudu. Tuntuim on kõrvenõgesevesi. Nõgesevees on rohkesti lämmastikku ja kaaliumi, ta ergutab juurte kasvu, vähendab mulla happelisust ja tugevdab öökülmade aegu antuna taimede vastupanu külmale

BAKTERVÄETISED on kasulikud mullamikroorganisme sisaldavad preparaadid, mille muldaviimisel tekivad mullas taimejuurtel vastavate mikroorganismide kolded. Nendes kolletes suureneb biokeemiliste protsesside aktiivsus ja selle tulemusel paranevad taimede juurtoitumise tingimused. Sõltuvalt bakterväetise liigist paraneb bakterväetiste kasutamisel taimede varustatus kas lämmastiku, fosfori või mõne muu toiteelemendiga. Bakterväetised on tüüpilised kaudsed väetised, mis ise ei ole otseselt ühegi taimetoiteelemendi allikaks, kuid mis neis sisalduvate kasulike bakterite kaudu parandavad taimede toitumistingimusi. Tähtsamad bakterväetised on:

Mügarbakteriin on liblikõielistele taimedele mõeldud mügarbakterite kultuur. Selle preparaadi mügarbakterid moodustavad peremeestaime juurtel erilisi mügaraid. Mügarbakterpreparaati (perliini) turustatakse pakendites.

Asotobakteriin on mullas vabalt elava asotobakteri mulla või agarkandurainel valmistatud bakterpreparaat. Asotobakteriini võib kasutada kõigi taimeliikide lämmastiktoitumise parandamiseks. Lisaks õhulämmastiku sidumisele eritavad asotobakterid ka taimede kasvu stimuleerivaid aineid ja antibiootikume.                                                                                                                                                                                        

Fosforbakteriin on orgaanilisi fosforiühendeid lagundava mikroorganismi kultuur. Fosforbakteriini valmistatakse tahke või vedela preparaadina. Taimede fosfortoitumise parandamisel annab ta paremaid tulemusi neutraalsetel, rohkesti orgaanilisi fosforiühendeid sisaldavatel muldadel.

MINERAALSED – (ammooniumnitraat, superfosfaat, vasksulfaat jne.) Praktikas loetakse mineraalväetiste hulka ka tööstuslikult toodetud orgaanilist väetusainet – karbamiidi. Mineraalväetisteks nimetatakse mineraalses vormis olevaid ühendeid, mis sisaldavad ühte või mitut taimetoiteelementi ja mida kasutatakse saagi suurendamiseks või selle kvaliteedi parandamiseks ning mille mõju avaldub taimede toitumise kaudu.

Lähtudes taimetoiteelementide sisaldusest jaotatakse mineraalväetised:

LIHT- e. ÜHEKÜLGSETEKS VÄETISTEKS, mis sisaldavad vaid üht taime põhitoiteelementi või mikroelementi.  Lihtväetised jaotatakse veel makro- ja mikroväetisteks. Vastavalt toiteelemendi sisaldusele võib lihtväetisi jaotada veel lämmastik-,fosfor-, kaalium-, boor-, vask- ja jne. väetisteks.

KOMPLEKSVÄETISTEKS, mis sisaldavad vähemalt kahte taime põhitoiteelementi või mikroelementi. Kui kompleksväetis sisaldab kõiki kolme põhitoiteelementi (N,P,K), nimetatakse teda ka täisväetiseks. Kompleksväetised jaotatakse omakorda liit- ja kombineeritud väetisteks ning väetissegudeks. Liitväetiseks nimetatakse väetisena kasutatavaid keemilisi ühendeid, mille molekuli koosseisu kuulub mitu defitsiitset taimetoiteelementi, näiteks ammofoss, kaaliumnitraat jne. Kombineeritud väetised on aga mitme keemilise ühendi segud, mis on saadud keemiliste reaktsioonide kaasabil, näiteks nitrofoska, nitroammofoska jne. Väetisesegud saadakse erinevaid toiteelemente sisaldavate liitväetiste kokkusegamise teel.

Vastavalt konsistentsile ja väliskujule jaotatakse mineraalväetised:

• tahked väetised, mis omakorda jagunevad: kristallilisteks, amorfseteks ja granuleeritud väetisteks

     

• vedelväetised, mis omakorda jagunevad väetislahusteks ja suspensioonväetisteks.

Mullale avaldava mõju alusel jaotatakse mineraalväetised kolme rühma:

• füsioloogiliselt happelised – omastab taim katioone, enamus ammoonium- ja kaaliumväetisi;
• füsioloogiliselt leeliselised- taim kasutab anioone, näiteks kaaliumsalpeeter
• füsioloogiliselt neutraalsed – taim kasutab ära nii katiooni kui aniooni. Näiteks kaaliumsalpeeter,ammooniumsalpeeter.

LÄMMASTIKVÄETISED- Lämmastik on ainsaks taimetoiteelemendiks, mida ei sisalda mulla mineraalosa. Kõikide mullas leiduvate lämmastikuühendite algallikaks on õhulämmastik, mille varud on tohutud. Olenevalt sellest, millises vormis on lämmastik väetises, jaotatakse lämmastikväetised:

Nitraatväetised – esineb lämmastik nitraadina, s.o. lämmastikhappe sooladena. Nitraatväetised lahustuvad hästi vees ja on kiire toimega. Nitraatioone ei seo mulla neelav kompleks ja Eesti niiskes kliimas leostuvad nitraatioonid mullast kergesti. Need väetised sobivad seega külvieelseks, eriti hästi aga kasvuaegseks väetamiseks.

Naatriumsalpeeter e. naatriumnitraati võib kasutada kõigil muldadel ja kõigi kultuuride väetamiseks. Naatriumisisalduse tõttu sobib hästi peetide väetamiseks.

Naatriumsalpeeter on valge, tugevasti hügroskoopne väetis.

Lubisalpeeter e. kaltsiumnitraati võib kasutada kõikidel muldadel ja kõigi kultuuride väetamiseks. Sobib eriti hästi happelistel muldadel lubjalembelistele kultuuridele, peamine kasutusala on aiandus. Lubisalpeeter on tugevasti hügroskoopne väetis.

Ammooniumväetistes on lämmastik taimede poolt kergesti omastatavas ammooniumvormis või ammoniaagina. Erinevalt nitraatioonist seob muld ammooniumioone hästi ja laseb neid minimaalselt välja uhtuda.

Vedel ammoniaak on värvuseta, tugevasti lõhnav ja väga lenduv vedelik. Sobib hästi teraviljade ja rühvelkultuuride väetamiseks.

Amoniaagivesi on ammoniaagi vesilahus, mis sisaldab 20...26% ammoniaaki. Ta on läbipaistev, mõnikord kollase varjundiga, tugeva nuuskpiirituse lõhnaga vedelik.

Ammooniumsulfaat- on peenekristalliline pulber või pressitud graanulitega väetis . Värvuselt valge, hall, rohekas või kollane. Sobib peamiselt neitraalsetele ja leeliselistele muldadele. Enam sobib ta happelist reaktsiooni taluvate kultuuride (kaer, talinisu, lina, kartul ) väetamiseks. Lisab lämmastikku, kuid muudab mulla happelisemaks.

Ammooniumkloriid on valge või kollakas peenkristalliline üulber, vees lahustub hästi ja on väga hügroskoopne.On füsioloogiliselt happeline väetis ega sobi kloori suhtes tundlike kultuuride (kartul,lina, tatar) väetamiseks.

Ammooniumnitraatväetised. Need väetised sisaldavad lämmastikku üheaegselt nii ammoonium- kui nitraatvormis.

Ammooniumsalpeeter e. ammooniumnitraat on väetis, milles pool lämmastikust on mulla poolt hästi seotava ammoonuimioonina ja pool kergesti leostuva ja taimede poolt hästi omastatava nitraadina. On tugevasti hügroskoopne. Ammooniumnitraat on universaalne lämmastikväetis, mis sobib hästi kõigile muldadele ja kultuuridele.

Lubi-ammooniumsalpeetri saamiseks lisatakse ammooniumsalpeetrile peeneks jahvatatud lubjakivi või kriiti.

Amiidväetistes on lämmastik amiidina. Amiidväetisteks on karbamiid e. kusiaine, mis on töötuslikult toodetav orgaaniline väetis. Mulda antuna on karbamiidi lämmastik efektiivsuselt võrdne lämmastikväetiste omaga. Karbamiid sobib (10..15% vesilahusena) juureväliseks väetamiseks.

Lubilämmastik e. kaltsiumtsüaanamiid on tugevasti tolmav tumehall või must amorfne sööbiva toimega pulber. Väetisena kasutatakse lisanditeta lubilämmastikku, sobib hästi happelistele muldadele.Pealtväetamiseks ta ei sobi, sest esimesed laguproduktid on taimedele mürgised.

Kunstväetise lämmastiku ja looduslikes väetistes sisalduva orgaaniliselt seotud lämmastiku bioloogiline toime on väga erinev, olgugi et keemiliselt on tegemist ühe ja sama elemendiga. Kunstväetise nitraat on agressiivne sool, mis on keemiliselt väga aktiivne. Seetõttu mõjutab see tugevalt mulda ja elu selles, rikkudes mulla looduslikku lämmastiku sidumise võimet. Loodusliku väetisega väetades antakse taimedele lämmastikku peamiselt orgaaniliselt seotud kujul. Alles pärast seda, kui mulla mikroorganismid on orgaanilised lämmastikuühendid lihtsamateks orgaanilisteks ja anorgaanilisteks koostisosadeks lagundanud, saavad taimed lämmastiku looduslikust väetisest kätte. Mikroorganismid vajavad samuti energiat sahhariidide näol, mida sisaldavad ainelisandid või orgaaniline väetis. Kunstväetiste soolad on seevastu kergestilahustuvad ega sisalda energiat, taimed imevad need oma juurtesse koos veega, mida nad vajavad. Teisisõnu on see taimede sundtoitmine.

FOSFORVÄETISED – Fosfori vähesuse või puudumise korral mullas on taimede kasv ja areng häiritud, seepärast tuleb fosforivaestel muldadel fosforit täiendavalt fosforväetistega mulda viia. Fosforväetiste toormeks on peamiselt maakoores kivimitena esinevad fosfaattoormed.

Lahustuvuse alusel jaotatakse fosforväetised kolme rühma:

1. Vees lahustuvad ja seega taimede poolt hästi omastatavad fosforväetised. Selle rühma tüüpilisteks esindajateks on liht- ja topeltsuperfosfaat. Granuleeritud lihtsuperfosfaat on heade füüsikaliste omadustega ja hästi külvatav väetis. Topeltsuperfosfaat on fosforirikas heade  külviomadustega fosforväetis. On valkjashalli kuni tumehalli värvusega väetis, mida turustatakse granuleerituna.

2. Vees lahustumatud, kuid nõrkades hapetes lahustuvad ning seetõttu taimede poolt raskemini omastatavad. Siia kuuluvad pretsipitaat, defluoreeritud fosfaat jt. Pretsipitaat on mittepaatuv valge pulber,mis sisaldab 10..15% P. Lahustub nõrkades hapetes, mitte aga vees. Seepärast osutub efektiivsemaks just happelistel muldadel. Defluoreeritud fosfaat on helehall peen pulber, mis sisaldab 12..14% nõrkades hapetes lahutuvat fosforit.

3. Raskesti lahustuvad, s.o. ka nõrkades hapetes vähe lahustuvad fosforväetised. Enamik kultuure eiole sellistest väetistest suutelised fosforit omastama. Raskesti lahustuvate fosforväetiste tüüpilisteks esindajateks on kondijahu, fosforiidijahu ja toomasjahu. Toomasjahu saadakse kõrvalsaadusena fosforirikastest rauamaakidest valmistatud malmi rauaks töötlemisel. Peenestatud räbu kujutab endast mustjaspruuni pulbrit. Kondijahu on vanim fosforväetis. Tänapäeval kasutatakse kondijahu neutraliseeriva lisandina väetissegude valmistamisel. Fosforiifijahu kujutab endast rikastatud ja seejärel jahvatatud fosforiiti, mis on tumehall, vahel ka pruunikas, hästi puistuv, kuid tugevasti tolmav pulber.

KAALIUMVÄETISED- Kaalitoormetest kasutatakse väetisena peamiselt sülviniiti, kainiiti ja šöniiti.

Väetisena kasutatav sülviniit saadakse mineraal sülviniidi peenestamisel. See on valgetest, roosakatest ja sinakatest kristallidest koosnev aine, mis sisaldab ca 13% kaaliumi, mis lahustub peaaegu täielikult vees.

Kainiit sisaldab peale kaaliumi ja magneesiumi ka naatriumi.

šöniiti saadakse samanimelise toorme peenestamisel. Lisaks kaaliumile on selles ka magneesiumi.

Kaaliumkloriid on kõige enam tarvitatav kaaliumväetis. Keemiliselt puhas KCl on valge kristalliline aine, mis sisaldab 52% K. Kaalisool sobib naatriumilembeliste kultuuride nagu peedi väetamiseks, on vähesobiv aga klooritundlike kultuuride väetamiseks.

Kaalimagneesium saadakse šöniidi ümberkristalliseerumisel. See väetis on roosaka varjundiga valkjashall peenkristalliline aine.

Kaalimag e. rikastamata kaalimagneesium on samuti valkjashall peenekristalliline aine. Et kaalimagneesium kui ka kaalimag ei sisalda kloori, kuid samal ajal on neis magneesiumi, on nad head kartuliväetised.

Kaali- elektrolüüt sarnaneb oma toimelt kaalisoolaga. See väetis on nõrgalt hügroskoopne valge või hallikas aine

Kaaliumsulfaat on kas valge või kollakas, peenekristalliline, vees hästi lahustuv väetis. Ta on heade füüsikaliste omadustega ning hästi külvatav. Sobib kõigi, eriti kloori mittetaluvate kultuuride väetamiseks.

Kaaliumväetisena kasutatakse ka puutuhka. Kaalium esineb tuhas karbonaadina, on hästi lahustuv ja taimede poolt kergesti omastatav. Et tuhk reageerib leeliseliselt, on see sobiv happeliste muldade väetamiseks.

KOMPLEKSVÄETISED sisaldavad mitut taimetoiteelementi. Võrreldes lihtväetistega  on kompleksväetiste kasutamise eeliseks see, et need sisaldavad vähem ballastainet, on enam kontsentreeritud ja et kompleksväetistega väetamine võimaldab tööjõudu säästa. Lihtväetistega võrreldes on kompleksväetised sageli ka efektiivsemad. Et toitained asuvad kompleksväetiste igas graanulis kindlas vahekorras, tagab see ka väetisteb ebaühtlase külvi korral soovitatava toitainete vahekorra.

Looduslike kompleksväetiste hulka kuuluvad KAALIUMNITRAAT- sisaldab lämmastikku ja kaaliumi ja seda leidub Indias ja GUANO- sisaldab lämmastikku ja fosforit ning seda leidus Peruus.

KAALIUMNITRAAT  e. KAALIUMSALPEETER on hinnatud liitväetis, vees hästi lahustuv, valge kristalliline, sõrmede vahel krudisev väetis. On kallis, seetõttu kasutatakse ainult aianduses ja eeskätt hüdropoonikas väetiselhuste valmistamiseks.

AMMOFOSS on kontsentreeritud, hästi lahustuv liitväetis. On valge kristalliline aine.Nii pulbriline kui granuleeritud ammofoss on heade füüsikaliste omadustega nõrga hapuka maitsega väetis. Puuduseks on rohke fosforisisaldus, vähene lämmastikuhulk, kuid kaaliumi ei ole selles üldse.

DIAMMOFOSS on valge, heade füüsikaliste omadustega hästi lahustuv granuleeritud väetis. Sobib kõikidele kultuuridele nii põhi-, paiklikuks kui ka kasvuaegseks väetamiseks.

KAALIUMMETAFOSFAAT on väga kontsentreeritud kahekomponentne liitväetis. On heade füüsikaliste omadustega kloorivaba väetis. Et mullas lähevad metafosfaadid üle ortofosfaatideks, muutuvad nad taimede poolt omastatavateks.

AMMOONIUMMETAFOSFAAT samuti väga kontsentreeritud liitväetis.

NITROFOSKA on kombineeritud väetis, mis sisaldab kõiki kolme põhitoiteelementi (N,P,K)

NITROAMMOFOSKA sisaldab samuti kõiki kolme põhitoiteelementi. Sobib hästi paiklikuks väetamiseks.

KRISTALLIIN on kloorivabagranuleeritud vees hästi lahustv kompleksväetis. On tuhmjas valgete graanulitega hügroskoopne väetis.

Kompleksväetiste sortiment on rikkalik. Millise toiteelemendi sisalduse ja vahekorraga kompleksväetist valida, sõltub mulla toiteainesisaldusest kui ka sellest, missugust toiteelementide vahekorda väetatav kultuur vajab.

VÄÄVELVÄETISED- Eestis väävelväetiste järele erilist vajadust ei tunta, sest taimede väävlitarve on seni kaetud kas lihtsuperfosfaadi või mõnedes teistes väetistes (ammoonimsulfaat, põlevkivituhk jt) sisalduva väävliga. Küllaltki palju väävlit satub mulda ka sademetega.. Väävelväetiste efektiivsus sõltub mulla väävlisisaldusest. Mida vähem on mullas omastatavat väävlit, seda suurem enamsaak saadakse väävelväetiste toimel. Ammoonium-, kaalium- ja magneesiumsulfaat lahustuvad vees ja on kiiretoimelised .Kips, elementaarne väävel ja tuhkades sisalduv väävel lahustuvad vees halvasti ja on seega aeglase toimega.

MAGNEESIUMVÄETISED- Eestis leidub rohkesti magneesiumivaeseid muldi. Sellistel muldadel tuleb kasutada magneesiumväetisi- boormagneesiumi või magneeiumsulfaati. Kuna magneesiumivaesed on just kergema lõimisega mullad, mis on enamasti ka happelise reaktsiooniga, siis selliste muldade lupjamisel mõjuvad mitmed lubiväetised magneeiumväetistena. Magneesiumsulfaati võib magneesiumväetisena kasutada neutraalse ja leeliselise reaktsiooniga  magneesiumivaestel muldadel. Happelistel muldadel on magneesiumväetisena otstarbeks kasutada magneesiumi sisaldavaid lubiväetisi (põlevkivituhk, dolomiidijahu). Magneesiumväetisi vajavatel muldadel suureneb magneesiumväetiste toimel oluliselt kartuli-, ristiku- ja rapsisaak. Nõrgemini reageerivad magneesiumväetistele teraviljad ja üheaastane raihein. Toitumisteadlased on alati tunnustanud magneesiumi tähtsust. Viimasel ajal on hakatud sellele pöörama rohkem tähelepanu, sest mullas täheldatakse sageli magneesiumi defitsiiti. Tänapäeval loetakse magneesium koos lämmastiku, fosfori, kaaliumi ja kaltsiumiga taimede põhitoitainete hulka. Magneesiumivaegust iseloomustab tavaliselt lehtede kolletumine (kloroos), mõnikord tekivad aga ainult leheroodude vahele klorootilised, marmorit või tiigrimustrit meenutavad plekid. Magneesium osaleb taimede arengus ja on leherohelise (klorofüll) oluline koostisosa.

MIKROVÄETISED on taimedele vajalikku mikroelementi sisaldav väetis. Lähtudes sellest, millist mikroelementi väetis sisaldab,  jaotatakse nad:

• Tsinkväetised
• Vaskväetised
• Molübdeenväetised
• Seleenväetised

Mikroväetisi, mis sisaldavad nn. poolmikroelemente, nimetatakse poolmikroväetisteks. Nende tüüpilisteks esindajateks on mangaanväetised.

Kui mikroväetis sisaldab ainult ühte mikroelementi, siis nimetatakse seda lihtmikroväetiseks. Tööstuslikult toodetavaid ja mitu mikroelementi sisaldavaid väetisi nimetatakse polümikroväetisteks. Nende tüüpiliseks esindajaks on polümetalsete tööstusjäätmete baasil toodetud keraamilised väetised e. fritid, mis kujutavad endast mikroelemente sisaldavate ühendite ja klaasi või liiva peeneks jahvatatud sulameid. Mikroväetistena kasutatakse kas lihtmikroväetisi (vasksulfaat, ammooniummolübdaat jt.), mikroelementidega rikastatud põhiväetisi (boorsuperfosfaat, mangaansuperfosfaat jt.), polümikroväetisi (fritid) või mikroelemente sisaldavaid tööstusjäätmeid (püriidiräbu jt.).

Boorväetised – toormeks on boori sisaldavad mineraalid, mida looduses leidub üle 150, kuid tööstuslikult kasutatakse neist 12..15. Tuntumad boorväetised:  booraks; boorhape; boorsilikaatfritt; boordatoliit; boormagneesium

Vaskväetised -  toodetakse toormetest. Vasktoormetes sisalduvatest mineraalidest on tähtsamad kalkosiin e. vaseläik, kalkopüriit e. vaserähk;kupriit ja malahhiit. Sõltuvalt vasktoormeid moodustavate ühendite iseloomust liigitatakse neid oksiidseteks ja sulfiidseteks. Vaskväetisena kasutatakse vasksulfaati, vaske sisaldavaid fritte ja mitmesuguseid tööstusjäätmeid.

Tsinkväetised -  kasutatakse  Eestis vähe. Toormeks on polümetalsed maagid, mis sisaldavad 1..4% tsinki. Tähtsamad tsinkväetised: tsinksulfaat; tsinkkloriid; tsinkkarbonaat; tsinki sisaldav fritt. Rohkesti kasutatakse ka tsingiga rikastatud põhiväetisi.

Molübdeenväetiseid toodetakse ja kasutatakse teistest palju vähem. Kasutatakse järgmiseid molübdeeniväetiseid: ammooniummolübdaat; naatriummolübdaat. Molübdeen on vajalik esmajärjekorras haljasmassiks kasvatatavatele liblikõielistele kultuuridele ja juurviljadele.

Mangaanväetised Mangaan on looduses üsna levinud element. Mangaanväetisi toodetakse peamiselt oksiidsetest mangaanitoormetest, mis rikastatakse. Kasutatavad mangaanväetised: mangaansulfaat; mangaanoksiid; mangaankarbonaat; mangaani sisaldavad metallitööstuse jäätmed.

Koobaltväetised Koobalt on looduses suhteliselt vähe levinud element.Kasutatavad koobaltväetised: koobaltsulfaat; koobaltkloriid; koobaltit sisaldavad tööstusjäätmed. Seni on koobaltväetisi  suhteliselt vähe kasutatud, oluline on nendega väetada turvasmuldadel asuvaid rohumaid.

Seleenväetised Seleen on looduses üsna levinud element, kuid teda leidub seal väikestes hulkades. Seleenväetistena kasutatakse kas selenaate või seleniite, valdavalt naatriumselenaate. Seleenväetistega ei tohi üle doseerida, sest seleeni liig on kahjulik.

Joodväetised Jood on hajus element. Looduses leidub teda peamiselt ühenditena. Väetisena kasutatakse peamiselt kaaliumjodiidi, mis kujutab endast valget peenkristallilist ainet. Võib kasutada ka naatriumjodiidi, mis on samuti valge kristalliline hästi lahustuv aine. Joodväetisi kasutatakse väga vähe.
OMA KOGEMUS: Olen kasutanud (Väetis + lubi) Biolani Muruväetist, mis on on muru väetamiseks mõeldud spetsiaalväetis. Selle valmistamiseks on kasutatud vaid puhtaid looduslikke tooraineid: kompostitud broilerisõnnikut, luujahu, korall-lupja, melassi ja jahvatatud adru. Toitained on orgaanilisel, peamiselt aeglase mõjuga kujul. Nii ei vii vesi neid minema ning neist piisab murule hea kasvu andmiseks kogu kasvuperioodil. Kui muru hooldusel kasutatakse Biolani muruväetist, siis muru ei sammaldu ega vaja eraldi lubja lisamist.

Olen kasutanud ka Biolani Hobusesõnnikuväetist, mis on kompostitud hobusesõnnikust valmistatud hügieenne maheväetis. Väetis on kuivatatud ja graanuliteks vormitud, mistõttu on seda hõlbus ja puhas käsitseda. Hobusesõnnikuväetis sisaldab kõiki taimede jaoks vajalikke põhi- ja mikroelemente nende looduslikul kujul. Väetise kasutamine suurendab mulla huumusesisaldust ja annab toitu ka pinnase kasulikele mikroorganismidele ja vihmaussidele. 

Olen kasutanud ka kanakakagraanuleid. Loodusväetis on valmistatud kuivatatud ja granuleeritud kanasõnnikust. Väetis sisaldab looduslikul kujul kõiki põhi- ja mikrotoitaineid, mida taimed vajavad.Olen kasutanud ka kevadväetist, mis sobib tomatite, kurkide, kartulite, maasikate, püsi-ja suvelillede, aia- ja põlluviljade, viljapuude, muru, rooside, okaspuude ja kõikide teiste õue- ja kasvuhoonetaimede väetamiseks. Sisaldab kõiki taimede kasvuks ja arenguks vajalikke toitaineid sobivas vahekorras. Väetise kasutamine tagab taimede hea kasvu, rikkaliku õitsemise ning kvaliteetse saagi

Kasutanud olen ka kõdusõnnikut, mida on saadud sõnniku ja komposti segu laagerdamisel 1 aasta.

Olen kasutanud kartulimaal ka kaltsiumit, magneesiumit ja väävlit sisaldavat kompleksväetis. Sisaldab kõiki kartuli- ja köögiviljataimede arenguks vajalikke toitaineid. Tugevdab taimi ja muudab nad haiguste suhtes vastupidavaks. Parandab kartulimugulate ja juurviljade kvaliteeti, maitseomadusi ja säilivust, suurendab saagikust. Olen kasutanud ka karbamiidi, mis on kontsentreeritud (N 46%) vees lahustuv lämmastikväetis aia- ja põllukultuuridele külvieelseks või kasvuaegseks väetamiseks. Karbamiid sobib hästi kastmis- või pritsimislahusena kasutamiseks.

MULTšID. Multšide all mõistetakse taimede kasvupinnasele või -substraadile peale laotatud kattematerjali kihti.  Pinnakattematerjale ehk multše on erinevaid

Maastikuehituses kasutatavad multšid saab jagada kolmeks:

1. sünteetilised multšid (peenravaip, tekstiilmultš, geotekstiilid)

2. orgaanilised multšid (puukoor, hakkepuit jne.)

3. mineraalsed multšid (kiviklibu, killustik jne.)

Milles seisneb multši kasulikkus:

 multš aitab säilitada mulla niiskusesisaldust,

 väldib mullale kooriku teket,

 vähendab või väldib umbrohu kasvu,

 vähendab  mulla temperatuuri suurt kõikumist,

 aeglustab kevadel maa sulamist,

 võimaldab  reguleerida mulla happesust või leelisust,

 vähendab mulla paatumist ja erosiooni,

 alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist,

 parandab mulla lõimist aias ja  kultuurmaastikul,

 on dekoratiivne aiakujunduselement,

 võib varustab taimi  orgaanilise väetisega,

 soodustab kõigi mullas asuvate kasulike organismide  elutegevust,

 hoiab ära aiaviljade mullaseks saamise tugeva vihma korral,

Multš säilitab mullas niiskust ja aiamaad ei pea tihti kastma. Multšikiht takistab eelkõige üheaastaste umbrohtude kasvu. Et multš isoleerib, siis mõjutab see ka pinnase temperatuuri. Talvel võib multšikiht pinnase külmumist mõnevõrra takistada, kuid kevadel segab see maa soojenemist. Kaetud mullas kasvavad taimed paremini kui katmata mullas. Tänu ühtlasele niiskusele ja temperatuurile ning umbrohtude puudumisele kasvavad taimed multšitud aiamaal kiiresti.

Katteviljeluse harrastaja on igasuguse orgaanilise aine väärtusest hästi teadlik. Lausa uskumatu, kui kiiresti võib kattekiht laguneda ja kokku vajuda. Materjali peab olema piisavalt, et muld paljaks ei jää. Umbrohukitkumise vajadus väheneb, kui katta aiamaa multšiga. Multš toimib umbrohutõrjena ja jätab peenramaast hoolitsetud mulje. Multši kasutamine vähendab vajadust kasta ja muudab kasvutingimused taimedele soodsamaks.

ORGAANILISED MULTšID Kattematerjaliks sobib kasutada peaaegu igasugust orgaanilist ainet ja mida rohkem eri liike kokku segada, seda parem. Soovitav on alustada katteviljelust sügisel ja koos katmisega ka väetada. Järgmisel suvel, kui taimed on hakanud kasvama, lisatakse kattematerjalik vähehaaval juurde, ent jätta tuleb alati alla vanemat poolkõdunenud materjali.

PÕHK, PILLIROOG,KÕRKJAD, HUNDINUIAD sisaldavad väga palju toitaineid ja energiat. Multsikihi paksus 7-8cm. Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku.  Põhku kasutatakse koos roheliste taimeosadega või lisada lämmastikväetist. See kõduneb kiiresti, ülemistes kihtides suureneb CO2 sisaldus. Mulda kaevates parandab selline multš mulla õhustatust. Põhk laseb õhku läbi ka pärast vihma, samas kuivab kiiresti.

HEIN on üldiselt kallim kui õled. Praakhein sobib katmiseks suurepäraselt. Hein laguneb kiiremini kui jämedama struktuuriga õled, kuid sisaldab kahjuks palju umbrohuseemneid. Laguneb aeglaselt.

MURUNIIDE Niidetud muru sobib katteks nii aiamaale kui ilutaimede ümber. Laguneb kiiresti. Muruniidet on soovitatav kasutada segatult liiva, turba või puulehtedega. Noor rohi sisaldab palju taimedele vajalikke toitaineid. Kasutada suve esimesel poolel, sest see soodustab taimede kasvu. Lagunedes parandab muruniide pinnase struktuuri, muld püsib kobe. Ergutab vihmausside tegevust. Kuivades muutub see kollaseks ega ole esteetiline.

UMBROHI Üheaastane umbrohi, mis pole veel seemendunud, kõblatakse või kitkutakse välja ja jäetakse taimeridade vahele maha.

KÖÖGIJÄÄTMED Igasugused puu- ja köögiviljade jäätmed rikastavad kattematerjali. Need sisaldavad palju lämmastikku ja niiskust ning soodustavad lagunemist.

PEALSED Porgandi- ja kartulipealsed, taimede lehed ja varred võivad saagi koristamisel maha jääda.

KOMPOST Poolkõdunenud kompost on toitainerikas ja hea kattematerjal. Kompost toob juurde huumust ning soodustab mikroorganismide  ja vihmausside tegevust mullas.

LEHED Kattematerjaliks sobivad hästi igasugused lehed, eriti lepalehed, mis sisaldavad ohtralt lämmastikku. Kõige halvemad on tamme- ja pöögilehed, sest neis on palju parkhappeid. Soovitav on lehti rohu või heinaga segada, muidu vanuvad need kokku tihedaks massiks.

PUIDUJÄÄTMED sobivad nii saepuru kui ka höövlilaastud, eeldusel, et need ei pärine sügavimmutatud või muude mürkidega töödeldud puidust. Höövlilaastud on paremad, sest need on jämedamad ega vaju kokku. Saepuruga segatud sõnnik on suurepärane kattematerjal. Sellele multšile lisada lämmastikku, muidu rikub see pinnase lämmastiku tasakaalu. Võimalusel eelistada lehtpuusaepuru. Sobib kasutada peenarde vahel. Kõduneb aeglaselt.

OKKAD JA KOOR tumedavärviline materjal, millega on hea katta peenraid ja põõsaste ümbrust. Puukooremultš sobib hästi kattematerjaliks paljudes aiandusvaldkondades. Tegemist on jämedalt hekseldatud puukoorega, mis tekib metsamaterjali langetamisel. Kuna see kate ei sisalda mingeid sademevee poolt väljauhutavaid toitaineid, siis võib seda laotada peenardele aastaringselt. Kooremultš sobib kattematerjaliks kõige paremini puude ja põõsaste vahele. Multšikiht toimib üldreeglina mullastruktuurile ja mullavalmidusele väga hästi. Lisaks evib see soodsat mõju mullaniiskusele, kuna takistab vee aurustumist. Rohkem kui 5 cm paksuse multšikihi korral võis praktikas täheldada, et pidurdus umbrohukasv. Kui kasutada puukooremultši, siis tuleb jälgida mulla lämmastikusisaldust. Et tegemist on orgaanilise materjaliga, mis ise ei sisalda toitaineid, siis võib käivituv kõdunemisprotsess hakata kasutama mullas sisalduvat lämmastikku. Toitainete poolest vaeses mullas võib veelgi süveneda toitainete-, eriti lämmastikuvaegus. Seetõttu on vajalik mulda viia täiendavalt lämmastikväetist. Tähelepanu väärib samuti, et värske puukooremultši herbitsiidne (umbrohu kasvu pidurdav) toime võib pidurdada tundlike taimede (puhmaste, suvelillede, köögiviljade) arengut. Kõige paremini sobib männikooremultš. Multš pannakse kohe mullapinnale või kasutada vahel  filterkangast vm. Kui krunt asub piirkonnas, kus kasvab palju mände, on mõttekas kasutada multšina männiokkaid. Tuleks laotada 3-5cm paksuselt. Sobib aga ainult happelist keskkonda vajavatele taimedele, kuna tõstab mulla happesust.

HAKKPUIT Kui on võimalus kasutada puiduhakkijat, võib peenestada hao, oksad ja muu materjali, mis on katmiseks muidu liiga jäme ja saada sellest väga head kattematerjali. See multš laotatakse  5-8 cm kihina ja isegi korrast või paarist piisab- seejärel on taimed juba piisavalt suureks kasvanud. Tänapäeval on müügil ka erinevates toonides puiduhaket, millega saab aiale ilmet anda, kuni taimed on veel väikesed.

TURVAS on väga toitainetevaene ja ülimalt happeline, sellele tuleb lisada lupja ja sõnnikut. Kuid turvast on kerge käsitseda ja see on hea välimusega materjal.. Kõige paremini sobib ilupeenardele. Ei ole suurem asi multšimaterjal, kuna ei taksita umbrohtude kasvamist ja laguneb kiiresti. Turvast kasutatakse happelist mulda vajavate taimede multšimiseks. Segunedes parandab see liiv- ja savimulla õhu- ja veerežiimi.

ADRU on väga toitainerikkas. Eriti hästi sobib taimedele, mis on algselt veeäärse päritoluga, näiteks kapsale, sparglile, spinatile ja rabarbrile

AJALEHED nendega võib katta väga hästi köögiviljaaia käiguteed. Ajalehtedega on hea ääristada põõsastikke ja istandikke. See aitab mingil määral ka umbrohtu eemal hoida.

PABER valmistatakse spetsiaalset pabermultši. Vee läbilaskvus on sellel hea. Selline pinnakate takistab umbrohtude arengut ning tigude- nälkjate tegevust, samas hoiab niiskust. Paigalhoidmiseks katta pabermultš pealt kivide, koorepuru, taimse materjali või muuga. See laguneb ühe hooajaga, nii et sügisel võib selle maa sisse kaevata, kus parandab mulla struktuuri.

Orgaaniline multš

MINERAALSED MULTšID Mitteorgaanilised  ained looduses ei lagune. Neid kasutatakse kohtades, kus multš peaks kaua vastu pidama. Näiteks puudealused, aiateerajad jne. tasub katta materjaliga, mis ei kõdune ja peab vastu aastaid.

TELLISEPURU võib ise teha, kuid seda saab ka poest osta. Tellisepuru ilu pääseb eriti hästi esile sügavroheliste okastaimede kõrval.

ILU- JA RANNAKIVID Kive kasutatakse püsimulšina peenarde katteks, kiviktaimlas vm. Kangale tuleb need panna 2-3 cm paksuselt, maapinnale 8-10cm paksuselt. Alumised kihid vajuvad mulla sisse ning kivid segunevad mullaga.

VÄRVITUD LIIV

PEENESTATUD KLAAS

KERGKRUUS on valmistatud looduslikust lähteainest, terad on erineva suurusega. Kasutatakse välis- ja sisehaljastuses, mullapinna kattematerjalina või pottidevahelise pinna täiteks. Kergkruus on kerge, hea paigaldada. See ei sisalda kahjulikke ühendeid, ei hallita ega mädane. Peenardes võib kergkruusa kasutada koos peenravaibaga.

Erinevad mineraalsed multšid

SÜNTEETILISED MULTšID Geosünteet on sünteetiline materjal, mida kasutatakse maa- ja vesiehitistel. Nende kasutuspiirkonnast on tulnud ka materjaligrupi eesliide geo, mis tähendab maa, pinnas. Eelkõige on tegemist üldnimetusega toodete kirjeldamiseks, mida kasutatakse nii maanteede ehitusel kui maastiku ehitamisel.

Geosünteedid jagatakse:

*  geotekstiilid e filterkangas

* geovõrgud,

* geomebraanid,

* geosünteetilised savivahekihid,

* geokomposiidid.

GEOTEKSTIIL EHK FILTERKANGAS on polüpropeenkiududest valmistatud vett ja õhku läbilaskev väga vastupidav hallikas viltjas kangas, mida kasutatakse nii haljastuses kui teedeehituses pinnase tugevdamiseks, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Olenevalt erinevatest tootjatest on ka kangavärvused ja omadused varieeruvad. Kanga omadused on: kaitsev, tugevdav, filtreeriv, eraldav, drenaaž. Geotekstiile jaotatakse tema tootmistehnoloogia alusel kootud ja mittekootud geotekstiilid. Kootud materjali kasutatakse enamasti pinnaste ja kivimaterjalide armeerimiseks ning nende kihtide eraldamiseks, kuna nende vee läbilaskvusomadused on piiratud selle materjali omaduse tõttu. Filterkangas eraldab üksteisest pinnasekihid ja tõkestab maapinna külmumisest tulenevaid kahjustusi. Erosiooniohu korral kaitseb filterkangas erodeeruva kihi alla asetatuna selle kihi kadumist voolava vee, näiteks sademete mõjul, samuti tugevdab varisemisohtlikke piirkondi. Väga liivastel aladel paigaldada vastupidava  muru saamiseks geotekstiil kohaliku pinnase ja juurdeveetava kasvupinnase vahele. Mullakihi paksus filterkanga peal peaks olema min 20cm. Selleks, et muuta mudaseid tiigikaldaid liivasteks, aseta filterkangas talvel jääle ja kata liivakihiga. Jää sulades langeb kangas koos liivakihiga mudakihi peale. Kanga tiheda struktuuri tõttu muda sellest läbi ei pääse. Kaldad peavad olema piisavalt lauged.

 Levinuimad kasutusvaldkonnad:

• alusmaterjalina tänavakividest teedel ja terrassidel
• alusmaterjalina liiva- või kruusaradadel
• drenaaž-töödel
• pinnase kaitsena kalletel
• liivaste alade viljakamaks muutmisel
• liivakastide vooderdamisel
• astmestikel
• istutuskastide vooderdamisel
• veesilmade ja basseinide alusmaterjalina
• samuti tiigikilele paigaldamiseks, kui tiigipõhi kaetakse graniitkillustikuga, et teravad kiviservad ei kahjustaks kilet
• mänguväljakute kuivendus- ja tugevdusmaterjalina

VARJUTUS- JA TUULETÕKKEKANGAST kasutatakse igihaljaste taimede (näiteks pukspuude, ebaküpresside, elupuude, rododendronite, kanada kuuse `Conica`, kiviktaimla igihaljaste taimede jne) varakevadise päikesepõletuse kaitseks ja okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks. Varjutamine aitab vähendada vee aurumist igihaljastest lehtedest ja okastest, see kaitseb taimi varakevadise ereda päikese ning õrnemaid taimi ka tugeva jäise tuule eest. Istutusjärgsel varjutamisel juurdub taim paremini ning okaste kuivamise oht on väiksem. Varjutuskangas on ultraviolettkiirgusekindel ja 42-60% varjutusvõimega. Kasutusaeg 8-10 aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli.

JUURETÕKKEKANGAS on väga tugev ja suhteliselt jäik, omadustelt geotekstiilile sarnanev pruunikas kangas.  Tõkestab puujuurte tungimist puu alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istuda ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel.

Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee.Kaevata vajaliku suurusega istutusauk. Lille- ja köögiviljapeenardele on sobiv sügavus 30-40 cm, roosidele ja rododendronitele ~80 cm. Puhastada istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust pinnasest. Asetada juuretõke istutusauku ja venita nurgad paika.
Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu. Kangast jätkates naelutatakse servad kahe lauajupi vahele. Pragusid ei jäeta, sest sealtkaudu  levivad mittevajalikud juured.

KATTELOOR on õhuke, väga kerge, valget värvi polüpropüleenkiududest kangas. Katteloori kasutatakse mulla soojuse ja niiskussisalduse hoidmiseks, öökülmade eest kaitsmiseks ning ka kahjurputukate vältimiseks. Näiteks kasutatakse porgandite, kaalikate, sibulate, maasikate, varajase kartuli, külmaõrnade kultuuride jt katmiseks. Külvi katmisel kattelooriga idanevad seemned kiiremini.
Paigaldamine
Katteloor paigaldatakse külvi puhul otse mullapinnale, kasvavate taimede puhul ettevaatlikult otse taimedele ja ta ei vaja mingeid kandekonstruktsioone. Äärtest kinnitatakse peamiselt mullaga, aga ka liivakottide, vett täis voolikute, armatuurraualattide vms. Katteloor ei tohiks olla liiga pingul, et jääks  piisavalt ruumi taimede kasvuks. Arvestada tuleb ka äärte kinnitamiseks vajalikku riba. Kivide kasutamisel tuleb neid asetada piisavalt väikese vahekaugusega, vastasel korral on oht, et katteloor võtab tuule alla ja rebeneb. Katteloor tuleb maasikatelt ja kurkidelt õitsemise ajaks eemaldada.



Katteloori kasutamise eelised

• loor on kaalult väga kerge ja kaitseb õrnalt, noori võrseid ja juurdekasvu muljumata
• ultraviolettkiirguse suhtes stabiilne materjali struktuur annab pikaajalise kaitse
• niiskust läbilaskev ja hingav

• väga hea valguse läbilaskvusega, lastes 90% valgust taimedeni

• kaitseb öökülmade eest, tõstab mulla ja õhu temperatuuri

• vähendab tuulekahjustusi

• kaitseb lindude ja ulukite eest

• kerge käsitsi paigaldada.

PEENRAVAIP on vett ja õhku läbilaskev must polüpropeenkangas. Peenravaip on märgistatud ruudustikuga, mis hõlbustab taimede istutamisel võrdsete vahekauguste jätmist.
Maasika- või köögiviljapeenardes kasutatakse sageli ilma täiendava multšikatteta. UV-kaitse tagab materjali vastupidavuse mitme hooaja vältel. Tavaliselt eemaldatakse peenravaip tarbeaias peale saagi koristamist.

Haljastuses kasutatakse koos koorepurumultšiga. Väga pikaealine materjal.
Paigaldamine. Uue istutusala rajamisel paigaldatakse peenravaip ettevalmistatud ja väetatud mullapinnale. Planeeritavate taimede asukohtadesse lõigatakse terava noaga ristid ja taimed istutatakse ristide kohale kaevatud süvenditesse.
Kui peenravaipa ei kaeta dekoratiivmultšiga, peidetakse selle servad mulla alla.
Olemasolevale istutusalale paigaldatakse peenravaip siiludena. Siilude ühenduskohad pannakse ülekattega ja taime juurekaela ümbrus jäetakse peenravaibaga katmata. Iluaias kaetakse peenravaip dekoratiivkillustiku või koorepuruga.

MAASIKAKILE hoiab mullaniiskust, kiirendab kevadel taimede arengut ja viljakandeperioodi algust. Kilemultšiga peenar on umbrohuvaba ja saagikoristuse ajal on marjad puhtad.

Kile on ultraviolettkiirgusekindel. Kile on soovitav paigaldada taimede istutamise ajal.

KILE Kile aitab säilitada mullaniiskust ja soojust. Saak valmib varem. Viljad on suuremad ja puhtad. Kui see mullakate paigaldada kuival ajal, jääb muld pikaks ajaks kuivaks. Lumeta talvel võivad taimed külmuda. Kilet lõhuvad loomad, ka sipelgad pesitsevad selle all meelsasti.

KÜLMAKATE kaitseb külmakartlikke põõsaid, dekoratiiv- ja okaspuid, roosipõõsaid, rododendroneid, püsililli, ronitaimi ja maitsetaimi talvel külma- ja kevadel päikesekahjustuse eest. Kate asetatakse taimedele püsikülmade saabumisel ja eemaldatakse pärast mullapinna sulamist. Õrnade taimede puhul on vajalik toestus. Kangas laseb läbi õhku ja kaitseb taimi haiguste eest. Pärast taimedelt eemaldamist kangas kuivatada ja säilitada järgmise talveni.

                 

OMA KOGEMUS: Olen kasutanud nii katteloori kevadel kasvuhoonesse külvatud redise ja tilli katmiseks, kui ka  tavalist kilet avamaal kurkide katmiseks.

Maasikapeenras olen kasutanud ka maasikakilet.

   

KASUTATUD ALLIKAD:

Kärblane, H., ”Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat.” Eesti Vabariigi Põllumajandusministeerium, Tallinn, 1996. lk. 103,107-110; 129-133;  137- 140; 147-158; 161, 165- 169; 172-176; 180-192.

Gugenham, E., ”777 aiandusalast nippi”, Kirjastus ERSEN, 2005. lk.21-22,28,30.

Kuusk, H., ”Eksootilised viljad koduaias”, OÜ Agitaator, Tallinn 2012. lk. 15-17

Olausson, I., ”Hooldame aeda lihtsalt ja looduspäraselt”, Kirjastus Tänapäev, 2005. lk. 16, 36-40.

Aedla, M., TM Kodu ja ehitus ”Aiapidaja käsiraamat” OÜ Print Best Trükikoda, Tallinn 2014. lk. 36-45.

kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10434471/lisad/10434480
www.mnt.ee/failid/juhised/geosynteetide_kasutamise_juhis.pdf

http://www.hortes.ee/?op=body&id=76&prn=1&art=67&cid=http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/49-varjutuskangas.html
http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/43-katteloor.html
http://www.hansashop.eu/et/kodumaailm/aiamaailm/kattekangad/juuretokkekangas.html

http://www.internetipood.com/et/selteret/65-2818-peenravaip-100g-m2-20m2-4-0m-x-5-0m

http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/48-talveloor.html

http://istutustoodmururajamine.weebly.com/multscaronid.html