https://www.google.ee/search?q=kiviktaimla+puittaimed&lr
KIVIKTAIMLA RAJAMINE JA HOOLDAMINE
MATERJAL 1
Mihkel Saar Hansaplandist räägib Aiasaate videos kuidas alustada kiviktaimla rajamist ja milliseid taimi seal kasutada.
https://youtu.be/UB3XjkFrfQQ
MATERJAL 3
TM Kodu ja ehitus artikkel "Kaunis kiviktaimla". Mis sisaldab soovitusi nii kivide kui ka taimede valikuks.
http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422
MATERJAL 4
Põhjalik artikkel kivikaia ehitamisest.
http://www.seemnemaailm.ee/public/2/21_1.php
MATERJAL 5
Huvitav lugemine
alpinaariumite kohta, nende erinevad liigid ja neis kasvatatavad taimed.
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=81
Esimesed kividega aiad loodi Hiinas, kust nad levisid Jaapanisse. Hiinas ja
Jaapanis levis looduspärane aiakujundus, kus tähtsal kohal olid kivid. Kivid
sümboliseerisid tavaliselt saari. Kive austati, sest need olid seotud nende
usundiga ja olid “jumalikustatud”. Kivide paigutusel jälgiti loomulikkust.
Läbimõeldud kiviktaimla rajamine nõuab palju tööd,
ent pakub ka aasta ringi silmailu.
Pea igas Eestimaa koduaias on üks ilus lillepeenar eri püsikute ja
suvelilledega, millele on seltsiks ka mõni minipõõsas. Enamasti asub see keset
murulappi ning on ääristatud kividega. See on kiviktaimla Eesti moodi.
Ilusa tulemuse eelduseks on läbimõeldud plaan. Alpinaariumi rajamine ise on
töömahukas, ent selle hilisem hooldus nõuab vähem aega. Kiviktaimla vajab
päikeselist või poolvarjulist kohta. Varjus ja liigniiskuses ei pea enamik
alpiinseid taimi vastu.
Kiviktaimlat ja alpiaeda iseloomustavad reljeefsus ja eri kõrgused.
Eritasandilisel alpimaastikul on ka praktiline külg – sel moel ei kogune liiga
palju vihmavett ja kiviktaimlale vajalik klibune muld säilitab kuivuse. Mida
mastaapsem kiviktaimla, seda olulisemat rolli mängivad kivid. Kuid ka pisema
kiviktaimla muudavad elavamaks kivide vahele torgatud taimed. Kivid tuleks
paigutada nii, et hiljem pääseks taimi hooldama.
Möödapääsmatu
ettevalmistustöö hulka kuulub pinnase põhjalik puhastus umbrohust – siis on
hiljem hõlpsam rohida.
Oluline, mida tuleks kiviktaimla puhul jälgida:
1. Alpinaarium peab välja nägema dekoratiivne
varakevadest hilissügiseni st.et rohkem peaks kasvatama igihaljaid taimi.
2. Praktiliselt kogu aeg peaks alpiaias midagi
õitsema
3. Kivid peaksid olema asetatud sellise
arvestusega,et kui taimed kasvavad laiali,saaks neid ära võtta või asendada.
4. Kive ei tohi olla liiga vähe,ega liiga
väiksed,et taimed nad kasvades kinni ei kataks.
5. Alati peab jääma võimalus midagi muute juba
valmis kompositsioonis
6. Kiviktaimla peab olema rajatud nii, et selle hooldus võtaks ainult
minimaalse aja
www.rodoaed.ee
Kiviktaimla põhitaimestiku moodustavad igihaljad padjandid. Lisada võib eri
kõrgusega õitsvaid liike, ka sibullilled on seal omal kohal. Nende istutamisel tuleb jälgida, et suvel kollaseks tõmbunud lehed jääksid mõne lopsakama püsitaime
varju. Kahtlemata on kiviktaimla iludusteks kellukad. Alpiaia süm-boliks
peetakse aga alpi jänesekäppa, mis on enam tuntud kui eedelveiss.
Lisaks võib alpinaariumisse sobitada miniatuurseid, püramiidjaid või
roomavaid okaspuid-põõsaid, ilusaks täienduseks on ka kitsavõralised lehtpuud.
KIVIKTAIMLASSE SOBIVAD PUITTAIMED
KANADA TSUUGA (Tsuga canadensis) `Jeddeloh` Madalakasvuline laikoonusjas põõsas. Okkad on väikesed ja tumerohelised. Külmakindel, talub pügamist. Ei talu tuuliseid kasvukohti ja linna keskkonda.
MÄGIMÄNNI KÄÄBUSSORDID näiteks (Pinus mugo ´Mops´) Kõrgus 0,4(0,8)m Laikerajas, aeglasekasvuline kääbusvorm. Väga leplik mullastiku suhtes. Sobib ka väga kuiv kasvukoht. Sobib kasutada üksikult, rühmadena, madala hekina ja aiavaasides. Sobib linnahaljastusse
LAIUV TUHKPUU ( Cotoneaster horizontalis) Kõrgus 0,5-1m. Laius 0,8- 1,5m. Laiuv põõsas, lehestik roheline, sügisel oranžikaspunane. Õitseb juunis, õied valged. Viljad on punased ja püsivad põõsal detsembrini. Sobivad kõik mullad ja kasutatakse rühmadena, pinnakattena (5-7 tk/m2) koduaedades.
EFEDRA HARILIK (Ephedra distachya) `Malinka` Harilik efedra on madal, põuakindel ja
harunenud kahekojaline põõsas, mille kõrguseks on 15 cm kuni 1m. Tema
varred on lühenenud ja kaetud tumehalli koorega. Võrsed helerohelised,
hiljem hallid, laialt harali, ümarad ja peenevaolised 5 cm pikkuste
sõlmevahedega. Lehed soomusjad, algelised. Mais- juunis on taim kaetud
väikeste kollaste õitega, mis on koondunud tähikutesse, millest sügiseks
arenevad dekoratiivsed punased käbikesed (ebamarjad).
THUNBERGI KUKERPUU `Atropurpurea `(Berberis thunbergii ´Atropurpurea´) Kõrgus 1,5m, laius 1,5m.
Püstistine, kaarjate okstega põõsas, lehestik purpurpunane. Õitseb juunis, õied on kollased, lõhnavad. Viljad korallpunased ja piklikud.Leplik mullastiku suhtes. Kasutatakse rühmadena, hekkidena (3-4 taime/jm).
KIVUKTAIMLASSE SOBIVAD ROHTTAIMED
AUBRIEETA (Aubrieta) Imeilus igiroheline
pinnakattetaim,õitseb aprilli lõpust juuni lõpuni,värvidest
sinisest-heleroosani,õitsemise ajal kasvab laiali,peale õitsemist võtab uuesti
kompaktse väljanägemise.Seemnest väga hästi kasvatatav.
ALPI HANEROHI (Arabis alpina) Üks populaarsemaid
pinnakattetaimi.Õitseb mai algusest,õied valgetest roosadeni,edukalt kasvab
seemnest. Iseloomustavad juurmised veidi karvased hambulise servaga
rohelised lehed ning pikliksüstjad varrelehed. Kasvab padjandina, mille
kõrgus küünib 15...25 cm.
MÄGI- LIIVAKANN (Arenaria montana) Kasvab laiusesse nagu vaip kõrgusega kuni 15 cm. Õie diameeter kuni 1,5 cm. Õitseb teisel aastal mai-juunis. Igihaljas taim moodustab kuni 50cm padjandi. Väike, kuid väga tänuväärne taim, mis
ei ole nõudlik valguse suhtes – tunneb ennast suurepäraselt nii
päikeselises kui ka poolvarjulises kasvukohas.
ALPI JÄNESEKÄPP ehk eedelveiss (Leontopodium alpinum) On keskmiselt 10–15 cm kõrgune puhmik, looduslikes tingimustes, vaevu
huumusega kaetud kaljudel, võivad nad olla vaid 5 cm kõrgused. Varre tipus asuvaid pruunikate soomustega korvõisikuid ümbritsevad tähtjalt valgeviltjad kõrglehed. Ta on alpiaia sümbol,väga dekoratiivne ja
eriline taim.Tema sinkjashall-valge värvus,kaetud karvakestega,on pigem
originaalne,kui kaunis,seemnest kasvab hästi.
AED
MERIKANN `VARRETU` (Armeria maritima 'Varretu') Kõrgus 5- 10 cm. Õied on lillakasroosad,
ilma õievarteta, õitseb mai- juuni. Lehed kitsad,
teravad, sini-rohelised, . Sobib kiviklibune või liivane muld. Ei talu
liigniiskust ega tugevat kevadpäikest. Eestis aretatud sort. Moodustab
sümpaatse igihalja padjandi.
VARJUKIVIRIK `Clarence Eliot`(Saxifraga umbrosa
'Clarence Eliot') Igihaljas,väikestest
leherosettidest padjand,õitseb mais-juunis,võib kasvada ka varjus.Kõrgus
10-20cm. Õied roosad, lehed nahkjad. Vajavad huumuserikast mulda. Pikaealine.
Sobib varjulises kohas pinnakatteks. Varjukivirik suudaba kasvada ka liivastel
muldadel, sobides ideaalselt kalmistutele pinnakatteks.
HARILIK
KUKEHARI (Sedum acre) Mitmeaastane igihaljas lihakas murujas rohttaim. Kõrgus 1…15 cm,
steriilses olekus kuni 4 cm. Kasvab liivasel ja paepinnasel, teede ääres,
söötidel, kivimüüridel, looniidul ja -metsas, nõmmedel. Vähenõudlik,
valguslembene. Õitseb maist juulini, 4…5 nädalat. Arvatavasti kõige populaarsem
taim,liike palju,osad neist igihaljad,teised viskavad lehed maha,kõik
õitsevad,aga kasvatatkse neid dekoratiivsete lehtede pärast.
HARILIK
MÄGISIBUL (Sempervivum montanum, sy. S helveticum) on väikeste, 2-4 cm läbimõõduga lehekodarikega,
mis moodustuvad piklikest kleepuvate karvakestega tumerohelistest kuni 1 cm
pikkustest lehtedest. Kuni 10 cm pikkuse õisikuvarre lehed on punakad. Õied
õisikus (läbimõõt kuni 6 cm) purpurpunased. Peaaegu alpiaia sümbol.Tema
igihaljad rosetid näevad täpselt ühesugused välja igal aastaajal,sorte on
palju,mõned neist ka õitsevad.
SUVI
LEEKLILL ( Phlox drummondii) on üheaastane taim ja teda saab paljundada vaid
seemnetega. Enamik sorte on madalakasvulised, ulatudes 20...30 cm. Nende
eeliseks on väga lai värvigamma ja erinevad õiekujud ning esindatud on juba ka
täidisõielised sordid. Kompositsiooni annab värvi igiroheline pikavarreline
leeklill varieerudes valgest tumeroosani ja sirelilillani. Suvifloksid puhkevad
õide keskmiselt 70 päeva pärast külvi ning õitsevad rikkalikult kuni sügiseste
öökülmadeni. Kõige paremini kasvavad nad kergel viljakal pinnasel päikeselisel
ning soojal ja tuulevarjulisel kasvukohal.
VARRETU
PÕISROHI (Silene acaulis) Mitmeaastane
taim, moodustades tihedad, kompaktsed mättad kõrgusega kuni 5 cm. Kattuvad
suvel rikkalikult roosade, kuni 2 cm läbimõõduga õitega. Lehed kitsad,
väikesed. Õitseb juunis- augustis, kutuurtaimena mitte alati rikkalikult. Omab
mitmeid teisendeid ja sorte. Taim talub külma kuni -40*C, kuid kevadise päikese
eest on soovitatav varjutada. Vajab nõrgalt happelist, hea drenaaþiga mulda,
eelistab päikeselisi kohti, varjulistes kohtades kaotavad dekoratiivsuse,
õitsevad halvasti, varred venivad välja.
MINU HINNANG MATERJALIDELE
Palju inforamatsiooni kiviktaimlate kohta sain ma Hansaplanti ja
Aiasaate koostööl tehtud
kiviktaimla videost. Video on loogiliselt ülesehitatud ning seda on hea
jälgida, samuti räägib Mihkel Saar kiviktaimla rajamise
põhitõdedest, alustades kiviktaimla rajamisest ja lõpetades taimede
valikuga.
Video on usaldusväärne, kuna videos on näha näidis kiviktaimlat ja
selle alusel jagatakse ka õpetussõnu. Hansaplant on ühtlasi ka Eesti üks
suuremaid
aianduskeskuseid ja seal on müügil ka suures valikus kiviktaimlasse sobivaid taimi.
Ülejäänud allikateks valisin ma internetist leitud artiklid. Rodoaed.ee
ja Seemnemaailm.ee veebilehtedelt, mida olen ma ka varem vaadanud.
Seemnemaailm.ee veebilehel on palju huvitavat. Lugemissaalis on suur
hulk tõlgitud artikleid erinevatel aiandust käsitlevatel teemadel. Töö
alguses viidatud artiklid on väga põhjalikud ja informatiivsed,
kasutatud on ka selgitavaid jooniseid. Algaja aiapidajana jättis loetu
mulle hea mulje ning arvan, et saan seal antud nõuandeid ka reaalselt kasutada. Rodoaed.ee peamiseks
valdkonnaks on kasvuhoonete ja taimede müük. Seal olev artikkel tundus
loogiline ja palju oli sisulisi sarnasusi juba eelmainitud materjalidega ja jättis seetõttu ka usutava mulje.
Kodujaehitus.ee on ajakirja TM Kodu & ehitus veebileht. Seda ajakirja olen
ma varemgi sirvinud. Sealne artikkel kiviktaimlatest on samuti kokkuvõtlik ja
loogiliselt üles ehitatud ning ühtis eelnevatega.
MIDA
HUVITAVAT TEADA SAIN: Sain teada, et
kiviktaimlat nimetatakse erinevates allikates ka alpinaariumiks. Mis mind aga
imestama pani, oli see et kiviktaimalte rajamiseks kasutatakse just suuri kive,
selliseid mida inimene jõuab sülle võtta jäävad kiviktaimla jaoks liiga
väikesteks. Seda räägiti nii videos, kui võis ka lugeda artiklitest. Huvitav
oli teada saada kui palju erinevaid võimalusi on kiviktaimla rajamiseks ja kui
mitmekesine on taimede valik, mis sobivad sinna istutamiseks. Artiklite
läbitöötamisel sain teada, et kui turbaaed rajatakse pigem varjulisse ja
niiskemasse kohta, siis kiviktaimla taimed tahavad just palju päikesevalgust
ning head drenaaži. Need, kellel on aianurk varjus, ehitavad turbaaia, kellel
päikese käes, see kasutab kiviktaimlat.
Kasutatud allikad: |
http://www.hansaplant.ee
https://www.aiasober.ee
http://bio.edu.ee/
|
|
|
|
|
|
|
|
Kui otstarbekas on suvi-leeklille kiviktaimlas kasutada?
VastaKustuta