reede, 1. mai 2015

KIVIKTAIMLAD

https://www.google.ee/search?q=kiviktaimla+puittaimed&lr

KIVIKTAIMLA RAJAMINE JA HOOLDAMINE

 MATERJAL 1
 Mihkel Saar Hansaplandist räägib  Aiasaate videos kuidas alustada kiviktaimla rajamist ja milliseid taimi seal kasutada.
https://youtu.be/UB3XjkFrfQQ




MATERJAL 2 
Haljasalade rajamine ja kuidas muuta koduaed läbi selle mitmekesisemaks
 http://www.rodoaed.ee/kiviktaimla-rajamine-kiviktaimla-muudab-aia-mitmekesisemaks/




MATERJAL 3
TM Kodu ja ehitus artikkel "Kaunis kiviktaimla". Mis sisaldab soovitusi nii kivide kui ka taimede valikuks.
http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422


MATERJAL 4
Põhjalik artikkel kivikaia ehitamisest.





http://www.seemnemaailm.ee/public/2/21_1.php


MATERJAL 5

Huvitav lugemine alpinaariumite kohta, nende erinevad liigid ja neis kasvatatavad taimed.

http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=81







Pildiotsingu kiviktaimla rajamine tulemus






Esimesed kividega aiad loodi Hiinas, kust nad levisid Jaapanisse. Hiinas ja Jaapanis levis looduspärane aiakujundus, kus tähtsal kohal olid kivid. Kivid sümboliseerisid tavaliselt saari. Kive austati, sest need olid seotud nende usundiga ja olid “jumalikustatud”. Kivide paigutusel jälgiti loomulikkust.

 Läbimõeldud kiviktaimla rajamine nõuab palju tööd, ent pakub ka aasta ringi silmailu.


Pea igas Eestimaa koduaias on üks ilus lillepeenar eri püsikute ja suvelilledega, millele on seltsiks ka mõni minipõõsas. Enamasti asub see keset murulappi ning on ääristatud kividega. See on kiviktaimla Eesti moodi. 

Ilusa tulemuse eelduseks on läbimõeldud plaan. Alpinaariumi rajamine ise on töömahukas, ent selle hilisem hooldus nõuab vähem aega. Kiviktaimla vajab päikeselist või poolvarjulist kohta. Varjus ja liigniiskuses ei pea enamik alpiinseid taimi vastu.
Kiviktaimlat ja alpiaeda iseloomustavad reljeefsus ja eri kõrgused. Eritasandilisel alpimaastikul on ka praktiline külg – sel moel ei kogune liiga palju vihmavett ja kiviktaimlale vajalik klibune muld säilitab kuivuse. Mida mastaapsem kiviktaimla, seda olulisemat rolli mängivad kivid. Kuid ka pisema kiviktaimla muudavad elavamaks kivide vahele torgatud taimed. Kivid tuleks paigutada nii, et hiljem pääseks taimi hooldama.


Möödapääsmatu ettevalmistustöö hulka kuulub pinnase põhjalik puhastus umbrohust – siis on hiljem hõlpsam rohida.
Oluline, mida tuleks kiviktaimla puhul jälgida:
1. Alpinaarium peab välja nägema dekoratiivne varakevadest hilissügiseni st.et rohkem peaks kasvatama igihaljaid taimi.

2. Praktiliselt kogu aeg peaks alpiaias midagi õitsema

3. Kivid peaksid olema asetatud sellise arvestusega,et kui taimed kasvavad laiali,saaks neid ära võtta või asendada.

4. Kive ei tohi olla liiga vähe,ega liiga väiksed,et taimed nad kasvades kinni ei kataks.

5. Alati peab jääma võimalus midagi muute juba valmis kompositsioonis


6. Kiviktaimla peab olema rajatud nii, et selle hooldus võtaks ainult  minimaalse aja

 
 www.rodoaed.ee

Kiviktaimla põhitaimestiku moodustavad igihaljad padjandid. Lisada võib eri kõrgusega õitsvaid liike, ka sibullilled on seal omal kohal. Nende istutamisel tuleb jälgida, et suvel kollaseks tõmbunud lehed jääksid mõne lopsakama püsitaime varju. Kahtlemata on kiviktaimla iludusteks kellukad. Alpiaia süm-boliks peetakse aga alpi jänesekäppa, mis on enam tuntud kui eedelveiss.

Lisaks võib alpinaariumisse sobitada miniatuurseid, püramiidjaid või roomavaid okaspuid-põõsaid, ilusaks täienduseks on ka kitsavõralised lehtpuud. 

KIVIKTAIMLASSE SOBIVAD PUITTAIMED

KANADA TSUUGA (Tsuga canadensis) `Jeddeloh` Madalakasvuline laikoonusjas põõsas. Okkad on väikesed ja tumerohelised. Külmakindel, talub pügamist. Ei talu tuuliseid kasvukohti ja linna keskkonda.

MÄGIMÄNNI KÄÄBUSSORDID näiteks (Pinus mugo ´Mops´) Kõrgus 0,4(0,8)m Laikerajas, aeglasekasvuline kääbusvorm. Väga leplik mullastiku suhtes. Sobib ka väga kuiv kasvukoht. Sobib kasutada üksikult, rühmadena, madala hekina ja aiavaasides. Sobib linnahaljastusse

LAIUV TUHKPUU ( Cotoneaster horizontalis) Kõrgus 0,5-1m. Laius 0,8- 1,5m. Laiuv põõsas, lehestik roheline, sügisel oranžikaspunane. Õitseb juunis, õied valged. Viljad on punased ja püsivad põõsal detsembrini. Sobivad kõik mullad ja kasutatakse rühmadena, pinnakattena (5-7 tk/m2) koduaedades.

EFEDRA HARILIK (Ephedra distachya) `Malinka` Harilik efedra on madal, põuakindel ja harunenud kahekojaline põõsas, mille kõrguseks on 15 cm kuni 1m. Tema varred on lühenenud ja kaetud tumehalli koorega. Võrsed helerohelised, hiljem hallid, laialt harali, ümarad ja peenevaolised 5 cm pikkuste sõlmevahedega. Lehed soomusjad, algelised. Mais- juunis on taim kaetud väikeste kollaste õitega, mis on koondunud tähikutesse, millest sügiseks arenevad dekoratiivsed punased käbikesed (ebamarjad).


THUNBERGI KUKERPUU `Atropurpurea `(Berberis thunbergii ´Atropurpurea´) Kõrgus 1,5m, laius 1,5m.
 Püstistine, kaarjate okstega põõsas, lehestik purpurpunane. Õitseb juunis, õied on kollased, lõhnavad. Viljad korallpunased ja piklikud.Leplik mullastiku suhtes. Kasutatakse rühmadena, hekkidena (3-4 taime/jm).

KIVUKTAIMLASSE SOBIVAD ROHTTAIMED 


AUBRIEETA  (Aubrieta) Imeilus igiroheline pinnakattetaim,õitseb aprilli lõpust juuni lõpuni,värvidest sinisest-heleroosani,õitsemise ajal kasvab laiali,peale õitsemist võtab uuesti kompaktse väljanägemise.Seemnest väga hästi kasvatatav.

ALPI HANEROHI (Arabis  alpina) Üks populaarsemaid pinnakattetaimi.Õitseb mai algusest,õied valgetest roosadeni,edukalt kasvab seemnest. Iseloomustavad juurmised veidi karvased hambulise servaga rohelised lehed ning pikliksüstjad varrelehed. Kasvab padjandina, mille kõrgus küünib 15...25 cm. 

 MÄGI- LIIVAKANN (Arenaria montana)  Kasvab laiusesse nagu vaip kõrgusega kuni 15 cm. Õie diameeter kuni 1,5 cm. Õitseb teisel aastal mai-juunis. Igihaljas taim moodustab kuni 50cm padjandi. Väike, kuid väga tänuväärne taim, mis ei ole nõudlik valguse suhtes – tunneb ennast suurepäraselt nii päikeselises kui ka poolvarjulises kasvukohas.

ALPI JÄNESEKÄPP ehk eedelveiss (Leontopodium alpinum)  On keskmiselt 10–15 cm kõrgune puhmik, looduslikes tingimustes, vaevu huumusega kaetud kaljudel, võivad nad olla vaid 5 cm kõrgused. Varre tipus asuvaid pruunikate soomustega korvõisikuid ümbritsevad tähtjalt valgeviltjad kõrglehed. Ta on alpiaia sümbol,väga dekoratiivne ja eriline taim.Tema sinkjashall-valge värvus,kaetud karvakestega,on pigem originaalne,kui kaunis,seemnest kasvab hästi.


AED MERIKANN `VARRETU` (Armeria maritima 'Varretu') Kõrgus 5- 10 cm. Õied on lillakasroosad, ilma õievarteta, õitseb mai- juuni. Lehed kitsad, teravad, sini-rohelised, . Sobib kiviklibune või liivane muld. Ei talu liigniiskust ega tugevat kevadpäikest. Eestis aretatud sort. Moodustab sümpaatse igihalja padjandi.


VARJUKIVIRIK `Clarence Eliot`(Saxifraga umbrosa 'Clarence Eliot')  Igihaljas,väikestest leherosettidest padjand,õitseb mais-juunis,võib kasvada ka varjus.Kõrgus 10-20cm. Õied roosad, lehed nahkjad. Vajavad huumuserikast mulda. Pikaealine. Sobib varjulises kohas pinnakatteks. Varjukivirik suudaba kasvada ka liivastel muldadel, sobides ideaalselt kalmistutele pinnakatteks.


HARILIK KUKEHARI (Sedum acre)  Mitmeaastane igihaljas lihakas murujas rohttaim. Kõrgus 1…15 cm, steriilses olekus kuni 4 cm. Kasvab liivasel ja paepinnasel, teede ääres, söötidel, kivimüüridel, looniidul ja -metsas, nõmmedel. Vähenõudlik, valguslembene. Õitseb maist juulini, 4…5 nädalat. Arvatavasti kõige populaarsem taim,liike palju,osad neist igihaljad,teised viskavad lehed maha,kõik õitsevad,aga kasvatatkse neid dekoratiivsete lehtede pärast.


HARILIK MÄGISIBUL (Sempervivum montanum, sy. S helveticumon väikeste, 2-4 cm läbimõõduga  lehekodarikega, mis moodustuvad piklikest kleepuvate karvakestega tumerohelistest kuni 1 cm pikkustest lehtedest. Kuni 10 cm pikkuse õisikuvarre lehed on punakad. Õied õisikus (läbimõõt kuni 6 cm) purpurpunased. Peaaegu alpiaia sümbol.Tema igihaljad rosetid näevad täpselt ühesugused välja igal aastaajal,sorte on palju,mõned neist ka õitsevad.


SUVI LEEKLILL ( Phlox drummondiion üheaastane taim ja teda saab paljundada vaid seemnetega. Enamik sorte on madalakasvulised, ulatudes 20...30 cm. Nende eeliseks on väga lai värvigamma ja erinevad õiekujud ning esindatud on juba ka täidisõielised sordid. Kompositsiooni annab värvi igiroheline pikavarreline leeklill varieerudes valgest tumeroosani ja sirelilillani. Suvifloksid puhkevad õide keskmiselt 70 päeva pärast külvi ning õitsevad rikkalikult kuni sügiseste öökülmadeni. Kõige paremini kasvavad nad kergel viljakal pinnasel päikeselisel ning soojal ja tuulevarjulisel kasvukohal.


VARRETU PÕISROHI (Silene acaulis)  Mitmeaastane taim, moodustades tihedad, kompaktsed mättad kõrgusega kuni 5 cm. Kattuvad suvel rikkalikult roosade, kuni 2 cm läbimõõduga õitega. Lehed kitsad, väikesed. Õitseb juunis- augustis, kutuurtaimena mitte alati rikkalikult. Omab mitmeid teisendeid ja sorte. Taim talub külma kuni -40*C, kuid kevadise päikese eest on soovitatav varjutada. Vajab nõrgalt happelist, hea drenaaþiga mulda, eelistab päikeselisi kohti, varjulistes kohtades kaotavad dekoratiivsuse, õitsevad halvasti, varred venivad välja.

 
MINU HINNANG MATERJALIDELE Palju  inforamatsiooni kiviktaimlate  kohta sain ma Hansaplanti ja Aiasaate koostööl tehtud kiviktaimla videost. Video on loogiliselt ülesehitatud ning  seda on hea jälgida, samuti räägib Mihkel Saar kiviktaimla rajamise põhitõdedest, alustades kiviktaimla rajamisest ja lõpetades taimede valikuga. Video on usaldusväärne, kuna videos on näha näidis kiviktaimlat  ja  selle alusel jagatakse ka õpetussõnu. Hansaplant on ühtlasi ka Eesti üks suuremaid aianduskeskuseid ja seal on müügil ka suures valikus kiviktaimlasse sobivaid taimi.
Ülejäänud allikateks valisin ma internetist leitud artiklid. Rodoaed.ee ja Seemnemaailm.ee veebilehtedelt, mida olen ma ka varem vaadanud. Seemnemaailm.ee  veebilehel on palju huvitavat. Lugemissaalis on suur hulk tõlgitud artikleid erinevatel aiandust käsitlevatel teemadel. Töö alguses viidatud artiklid on väga põhjalikud ja informatiivsed, kasutatud on ka selgitavaid jooniseid. Algaja aiapidajana jättis loetu mulle hea mulje ning arvan, et saan seal antud nõuandeid ka reaalselt kasutada. Rodoaed.ee peamiseks valdkonnaks on kasvuhoonete ja taimede müük. Seal olev artikkel tundus loogiline ja palju oli sisulisi sarnasusi juba eelmainitud materjalidega ja jättis seetõttu ka usutava mulje.
Kodujaehitus.ee on ajakirja TM Kodu & ehitus veebileht. Seda ajakirja olen ma varemgi sirvinud. Sealne artikkel kiviktaimlatest on samuti kokkuvõtlik ja loogiliselt üles ehitatud ning ühtis eelnevatega.


MIDA HUVITAVAT TEADA SAIN: Sain teada, et kiviktaimlat nimetatakse erinevates allikates ka alpinaariumiks. Mis mind aga imestama pani, oli see et kiviktaimalte rajamiseks kasutatakse just suuri kive, selliseid mida inimene jõuab sülle võtta jäävad kiviktaimla jaoks liiga väikesteks. Seda räägiti nii videos, kui võis ka lugeda artiklitest. Huvitav oli teada saada kui palju erinevaid võimalusi on kiviktaimla rajamiseks ja kui mitmekesine on taimede valik, mis sobivad sinna istutamiseks. Artiklite läbitöötamisel sain teada, et kui turbaaed rajatakse pigem varjulisse ja niiskemasse kohta, siis kiviktaimla taimed tahavad just palju päikesevalgust ning head drenaaži. Need, kellel on aianurk varjus, ehitavad turbaaia, kellel päikese käes, see kasutab kiviktaimlat.




Kasutatud allikad:
http://www.hansaplant.ee
https://www.aiasober.ee
http://bio.edu.ee/


















1 kommentaar: