KONTEINERHALJASTUS

Kuna elan suures kortermajas, pole võimalik kodu ümbrusesse rajada lillepeenart, väljapääsuks on konteinerhaljastus. Konteinerite suur pluss on ka veel see, et igal aastaajal ja aastal saab nende abil luua uue ja kordumatu ilmega haljastuse.

Konteinerhaljastuse olen planeerinud korterelamu korrustevahelisele rõdule. Maja välisviimistluses on kasutatud halli krohvi, sellest tulenevalt olen kasutanud nii anuma kui ka taimede valikus külmi toone.

Valisin konteineriks savist istutuspoti, mis on pealt kaetud glasuuriga. 

*Põhja siseläbimõõt 50cm. Ülaserva läbimõõt on 60cm, poti kõrgus on 60cm.

*Poti põhjas on auk üleliigse vee äravooluks

*Poti põhjas on umbes 5cm paksune drenaažikiht kergkruusast.

*Substraadina kasutasin Kekkilä  mulda suvelilledele. Mulla struktuur on kerge ja sisaldab mitmesuguseid maamineraale. Kastmise ja taimede vee kättesaamise hõlbustamiseks on mulda lisatud kristalle, mis imevad ja vabastavad vett umbes 1dl vett iga liitri mulla kohta. Taimede toitainetega varustamine on tagatud pikaajalist toimet omava väetisega, millest piisab tavalise väetise lisandina umbes 4 kuuks. Substraadi vajadus 4x30 liitrist mullakotti. 

*Väetamiseks kasutan Substral "Miracle- Gro Suvelillede väetist"  NPK 20:20:20100% vees lahustuv pulbriline mineraalväetis suvelillede väetamiseks. Kasutatakse perioodil aprill- oktoober 2tl. 10l vee kohta või 1g 1L vee kohta. Ühest pakist saab 250L väetiselahust.

Konteineris kasutatatud lilled:

1. HARILIK KOSMOS (Cosmos bipinnatus) `Sonata Pink`kasvab vaid 65cm kõrguseks aga õied on suured, kuni 8cm läbimõõt. Õitseaeg kestab juulist hilissügiseni. Konteineris kasutan kolme taime.

2. LAMAV KÄOKULD (Helichrysum petiolare)`Silver`on lehtdekorattivne taim, mis kasvab suvel maapinnal jõudsalt edasi ja moodustab ilusa vaiba Kõrgus on 20-25cm, kuid võrsed on kuni 100cm pikkused- tema intensiivse kasvu tõttu, vajab ta kärpimist. Konteineris kasutan kahte taime.

3. MÜÜR- KIPSLILL (Gypsophila muralis) `Gypsy PinkJuuspeente harudega ja mõne millimeetrilaiuste lehtedega taim. Õied on pisikesed kuid neid on palju, moodustab padjandeid. Ta on üheaastane 5- 20cm kõrgune rohttaim. Õitseb väga rikkalikult kogu suve, pehmeroosade täidisõitega. Konteineris kasutan ühte taime.

4. HARILIK LUUDEROHI (Hedera helix) Maapinnal roomav pikaealine igihaljas liaan. Vars on tõusev või roomav, puitunud.. Vastupidavad taimed, lepivad vähesega. Selleks, et taim oleks tihedam ja kindla suurusega, siis tuleb tema võrseid regulaarselt kärpida. Konteineris kasutan ühte taime.

Taimkonteineris kasutatavate taimede visand(numbritele vastavad lillede järjekorranumbrid):



Visuaalselt näeb konteiner välja selline:

Kasutatud allikad:
Randoja-Muts, R., Lilled anumas ja amplis. Konteinerhaljastuse põhitõed., AS Ajakirjade Kirjastus, 2010

http://www.vanaraamat.ee/Kodu-ja-aed/Lilled-anumas-ja-amplis-Konteinerhaljastuse-pohitoed-b18940-t44.html

http://ideesahver.ee/aed/19384/

http://pluss.sakala.ajaleht.ee/434252/ruumikitsikuses-tulevad-appi-anumad-ja-amplid

http://www.gardena.com/ee/garden-life/garden-magazine/rodutaimed/

https://www.google.ee/search?q=harilik+kosmos%22sonata+pink%22&biw

http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/luuderoh.htm

http://www.kekkila.ee/products/harrastusaednikele/mullad/suvelillemuld

Reflektsioon tööle turbapeenra rajamise kohta

 Loetud töö teemaks oli turbapeenra rajamine.

 Töö autoriks oli KERSTI LEPP. Link tööle: http://kerstiaianduskoolis.tumblr.com/

Eelnevalt mul kokkupuuted turbapeenraga puuduvad ja kogu info oli minu jaoks uus ja huvitav.  Sain teada, et turbaaed on spetsiaalne istutusala ja kasvukeskkond niiskus- ja varjulembestele ning happelist toitainetevaest ja õhurikast mulda armastavatele taimedele. Ühes turbaaias võib kasutada läbisegi nii rododendroneid, kui ka kodumaist sookailu, nii ainult õitsevaid põõsaid, kui ka marju.

Tööst jääb mulje, et turbapeenra rajamine ei ole kuigi keeruline, kuid hea on teada mõnigaid "nippe". Näiteks, turbaaia rajamiseks kaetakse maapind peenravaibaga, et ei toimuks turba neutraliseerumist ja nii ei ole ohtu, et umbrohi turbaaeda sisse kasvab. Turbapätside välimine serv lõigatakse noaga poolviltu maha, see on vajalik selleks, et pätside välimine serv ei kuivaks ja nii püüavad pätsid ka paremini niiskust. Veekogu puudumisel soovitatakse turbaaia lähedusse kavandada veesilm, see kompenseerib turbaaia suhteliselt suure veevajaduse. Kuna turbaaia peal ei tohi kõndida, siis selleks rajatakse kividest või puidust teerajad. Turbapeenra rajamisel on oluline teada, et rohimist on turbaaias tunduvalt vähem kui mujal aias, sest puhas freesturvas ei sisalda umbrohuseemneid ja et turbaaiana on võimalik kasutada aiaosi, mida muidu on suhteliselt raske kujundada ja hooldada (põhjanõlvad, vari).

Väga õpetlikud olid Hansaplant`i kodulehel olevates videod, kus annavad nõu Arnold Hannust ja Mihkel Saar, see materjal on kindlasti usaldusväärne, kuna tegemist  on kahtlemata oma ala asjatundjatega.

Töös on välja toodud ülevaatlik nimekiri taimedest, mida turbapeenras kasvatada.Kuna töö autoril on endal kindel plaan turbapeenar rajada, siis taimede valiku tegi Kersti selle põhjal, millised taimed talle endale meeldivad.  Erinevaid materjale uurides jäi ta kahtlema, kas must lumeroos on turbapeenrasse sobilik või mitte. Ega siinkohal polegi midagi paremat soovitada, kui et tuleb ära proovida.Taimede kirjeldused olid palju infot sisaldavad ja igati hea mõte oli ka pildi lisamine. Kersti sai tööd kirjutades teada ka üsna palju uut, mida ta seni ei teadnud ja saab õpitut kindlasti kasutada ka oma peenra rajamisel, mis kokkuvõttes oli ka selle koduse töö eesmärk.

 Töö on väga põhjalik ega  vaja täiendusi ega  muudatusi. Arvan, et  tema tööst saadud allikate ja lisatud filmide ( põhinesid tuntud aiakujundajate/rajajate nõuannetel ja kogemustel mida võib usaldada.) alusel on võimalik turbapeenar iseseisvalt rajada. 

KIVIKTAIMLAD

https://www.google.ee/search?q=kiviktaimla+puittaimed&lr

KIVIKTAIMLA RAJAMINE JA HOOLDAMINE

 MATERJAL 1

 Mihkel Saar Hansaplandist räägib  Aiasaate videos kuidas alustada kiviktaimla rajamist ja milliseid taimi seal kasutada.
https://youtu.be/UB3XjkFrfQQ

MATERJAL 2 
Haljasalade rajamine ja kuidas muuta koduaed läbi selle mitmekesisemaks
 http://www.rodoaed.ee/kiviktaimla-rajamine-kiviktaimla-muudab-aia-mitmekesisemaks/

MATERJAL 3
TM Kodu ja ehitus artikkel "Kaunis kiviktaimla". Mis sisaldab soovitusi nii kivide kui ka taimede valikuks.

http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422


MATERJAL 4
Põhjalik artikkel kivikaia ehitamisest.





http://www.seemnemaailm.ee/public/2/21_1.php


MATERJAL 5
Huvitav lugemine alpinaariumite kohta, nende erinevad liigid ja neis kasvatatavad taimed.

http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=81

http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=81

Esimesed kividega aiad loodi Hiinas, kust nad levisid Jaapanisse. Hiinas ja Jaapanis levis looduspärane aiakujundus, kus tähtsal kohal olid kivid. Kivid sümboliseerisid tavaliselt saari. Kive austati, sest need olid seotud nende usundiga ja olid “jumalikustatud”. Kivide paigutusel jälgiti loomulikkust.

 Läbimõeldud kiviktaimla rajamine nõuab palju tööd, ent pakub ka aasta ringi silmailu.

Pea igas Eestimaa koduaias on üks ilus lillepeenar eri püsikute ja suvelilledega, millele on seltsiks ka mõni minipõõsas. Enamasti asub see keset murulappi ning on ääristatud kividega. See on kiviktaimla Eesti moodi. 

Ilusa tulemuse eelduseks on läbimõeldud plaan. Alpinaariumi rajamine ise on töömahukas, ent selle hilisem hooldus nõuab vähem aega. Kiviktaimla vajab päikeselist või poolvarjulist kohta. Varjus ja liigniiskuses ei pea enamik alpiinseid taimi vastu.
Kiviktaimlat ja alpiaeda iseloomustavad reljeefsus ja eri kõrgused. Eritasandilisel alpimaastikul on ka praktiline külg – sel moel ei kogune liiga palju vihmavett ja kiviktaimlale vajalik klibune muld säilitab kuivuse. Mida mastaapsem kiviktaimla, seda olulisemat rolli mängivad kivid. Kuid ka pisema kiviktaimla muudavad elavamaks kivide vahele torgatud taimed. Kivid tuleks paigutada nii, et hiljem pääseks taimi hooldama.


Möödapääsmatu ettevalmistustöö hulka kuulub pinnase põhjalik puhastus umbrohust – siis on hiljem hõlpsam rohida.
Oluline, mida tuleks kiviktaimla puhul jälgida:
1. Alpinaarium peab välja nägema dekoratiivne varakevadest hilissügiseni st.et rohkem peaks kasvatama igihaljaid taimi.

2. Praktiliselt kogu aeg peaks alpiaias midagi õitsema

3. Kivid peaksid olema asetatud sellise arvestusega,et kui taimed kasvavad laiali,saaks neid ära võtta või asendada.

4. Kive ei tohi olla liiga vähe,ega liiga väiksed,et taimed nad kasvades kinni ei kataks.

5. Alati peab jääma võimalus midagi muute juba valmis kompositsioonis

6. Kiviktaimla peab olema rajatud nii, et selle hooldus võtaks ainult  minimaalse aja

 
 www.rodoaed.ee

Kiviktaimla põhitaimestiku moodustavad igihaljad padjandid. Lisada võib eri kõrgusega õitsvaid liike, ka sibullilled on seal omal kohal. Nende istutamisel tuleb jälgida, et suvel kollaseks tõmbunud lehed jääksid mõne lopsakama püsitaime varju. Kahtlemata on kiviktaimla iludusteks kellukad. Alpiaia süm-boliks peetakse aga alpi jänesekäppa, mis on enam tuntud kui eedelveiss.

Lisaks võib alpinaariumisse sobitada miniatuurseid, püramiidjaid või roomavaid okaspuid-põõsaid, ilusaks täienduseks on ka kitsavõralised lehtpuud. 

KIVIKTAIMLASSE SOBIVAD PUITTAIMED

KANADA TSUUGA (Tsuga canadensis) `Jeddeloh` Madalakasvuline laikoonusjas põõsas. Okkad on väikesed ja tumerohelised. Külmakindel, talub pügamist. Ei talu tuuliseid kasvukohti ja linna keskkonda.

MÄGIMÄNNI KÄÄBUSSORDID näiteks (Pinus mugo ´Mops´) Kõrgus 0,4(0,8)m Laikerajas, aeglasekasvuline kääbusvorm. Väga leplik mullastiku suhtes. Sobib ka väga kuiv kasvukoht. Sobib kasutada üksikult, rühmadena, madala hekina ja aiavaasides. Sobib linnahaljastusse

LAIUV TUHKPUU ( Cotoneaster horizontalis) Kõrgus 0,5-1m. Laius 0,8- 1,5m. Laiuv põõsas, lehestik roheline, sügisel oranžikaspunane. Õitseb juunis, õied valged. Viljad on punased ja püsivad põõsal detsembrini. Sobivad kõik mullad ja kasutatakse rühmadena, pinnakattena (5-7 tk/m2) koduaedades.

EFEDRA HARILIK (Ephedra distachya) `Malinka` Harilik efedra on madal, põuakindel ja harunenud kahekojaline põõsas, mille kõrguseks on 15 cm kuni 1m. Tema varred on lühenenud ja kaetud tumehalli koorega. Võrsed helerohelised, hiljem hallid, laialt harali, ümarad ja peenevaolised 5 cm pikkuste sõlmevahedega. Lehed soomusjad, algelised. Mais- juunis on taim kaetud väikeste kollaste õitega, mis on koondunud tähikutesse, millest sügiseks arenevad dekoratiivsed punased käbikesed (ebamarjad).

THUNBERGI KUKERPUU `Atropurpurea `(Berberis thunbergii ´Atropurpurea´) Kõrgus 1,5m, laius 1,5m.  Püstistine, kaarjate okstega põõsas, lehestik purpurpunane. Õitseb juunis, õied on kollased, lõhnavad. Viljad korallpunased ja piklikud.Leplik mullastiku suhtes. Kasutatakse rühmadena, hekkidena (3-4 taime/jm). KIVUKTAIMLASSE SOBIVAD ROHTTAIMED  AUBRIEETA  (Aubrieta) Imeilus igiroheline pinnakattetaim,õitseb aprilli lõpust juuni lõpuni,värvidest sinisest-heleroosani,õitsemise ajal kasvab laiali,peale õitsemist võtab uuesti kompaktse väljanägemise.Seemnest väga hästi kasvatatav. ALPI HANEROHI (Arabis  alpina) Üks populaarsemaid pinnakattetaimi.Õitseb mai algusest,õied valgetest roosadeni,edukalt kasvab seemnest. Iseloomustavad juurmised veidi karvased hambulise servaga rohelised lehed ning pikliksüstjad varrelehed. Kasvab padjandina, mille kõrgus küünib 15...25 cm.   MÄGI- LIIVAKANN (Arenaria montana)  Kasvab laiusesse nagu vaip kõrgusega kuni 15 cm. Õie diameeter kuni 1,5 cm. Õitseb teisel aastal mai-juunis. Igihaljas taim moodustab kuni 50cm padjandi. Väike, kuid väga tänuväärne taim, mis ei ole nõudlik valguse suhtes – tunneb ennast suurepäraselt nii päikeselises kui ka poolvarjulises kasvukohas. ALPI JÄNESEKÄPP ehk eedelveiss (Leontopodium alpinum)  On keskmiselt 10–15 cm kõrgune puhmik, looduslikes tingimustes, vaevu huumusega kaetud kaljudel, võivad nad olla vaid 5 cm kõrgused. Varre tipus asuvaid pruunikate soomustega korvõisikuid ümbritsevad tähtjalt valgeviltjad kõrglehed. Ta on alpiaia sümbol,väga dekoratiivne ja eriline taim.Tema sinkjashall-valge värvus,kaetud karvakestega,on pigem originaalne,kui kaunis,seemnest kasvab hästi. AED MERIKANN `VARRETU` (Armeria maritima 'Varretu') Kõrgus 5- 10 cm. Õied on lillakasroosad, ilma õievarteta, õitseb mai- juuni. Lehed kitsad, teravad, sini-rohelised, . Sobib kiviklibune või liivane muld. Ei talu liigniiskust ega tugevat kevadpäikest. Eestis aretatud sort. Moodustab sümpaatse igihalja padjandi. VARJUKIVIRIK `Clarence Eliot`(Saxifraga umbrosa 'Clarence Eliot')  Igihaljas,väikestest leherosettidest padjand,õitseb mais-juunis,võib kasvada ka varjus.Kõrgus 10-20cm. Õied roosad, lehed nahkjad. Vajavad huumuserikast mulda. Pikaealine. Sobib varjulises kohas pinnakatteks. Varjukivirik suudaba kasvada ka liivastel muldadel, sobides ideaalselt kalmistutele pinnakatteks. HARILIK KUKEHARI (Sedum acre)  Mitmeaastane igihaljas lihakas murujas rohttaim. Kõrgus 1…15 cm, steriilses olekus kuni 4 cm. Kasvab liivasel ja paepinnasel, teede ääres, söötidel, kivimüüridel, looniidul ja -metsas, nõmmedel. Vähenõudlik, valguslembene. Õitseb maist juulini, 4…5 nädalat. Arvatavasti kõige populaarsem taim,liike palju,osad neist igihaljad,teised viskavad lehed maha,kõik õitsevad,aga kasvatatkse neid dekoratiivsete lehtede pärast. HARILIK MÄGISIBUL (Sempervivum montanum, sy. S helveticum)  on väikeste, 2-4 cm läbimõõduga  lehekodarikega, mis moodustuvad piklikest kleepuvate karvakestega tumerohelistest kuni 1 cm pikkustest lehtedest. Kuni 10 cm pikkuse õisikuvarre lehed on punakad. Õied õisikus (läbimõõt kuni 6 cm) purpurpunased. Peaaegu alpiaia sümbol.Tema igihaljad rosetid näevad täpselt ühesugused välja igal aastaajal,sorte on palju,mõned neist ka õitsevad. SUVI LEEKLILL ( Phlox drummondii)  on üheaastane taim ja teda saab paljundada vaid seemnetega. Enamik sorte on madalakasvulised, ulatudes 20...30 cm. Nende eeliseks on väga lai värvigamma ja erinevad õiekujud ning esindatud on juba ka täidisõielised sordid. Kompositsiooni annab värvi igiroheline pikavarreline leeklill varieerudes valgest tumeroosani ja sirelilillani. Suvifloksid puhkevad õide keskmiselt 70 päeva pärast külvi ning õitsevad rikkalikult kuni sügiseste öökülmadeni. Kõige paremini kasvavad nad kergel viljakal pinnasel päikeselisel ning soojal ja tuulevarjulisel kasvukohal. VARRETU PÕISROHI (Silene acaulis)  Mitmeaastane taim, moodustades tihedad, kompaktsed mättad kõrgusega kuni 5 cm. Kattuvad suvel rikkalikult roosade, kuni 2 cm läbimõõduga õitega. Lehed kitsad, väikesed. Õitseb juunis- augustis, kutuurtaimena mitte alati rikkalikult. Omab mitmeid teisendeid ja sorte. Taim talub külma kuni -40*C, kuid kevadise päikese eest on soovitatav varjutada. Vajab nõrgalt happelist, hea drenaaþiga mulda, eelistab päikeselisi kohti, varjulistes kohtades kaotavad dekoratiivsuse, õitsevad halvasti, varred venivad välja.   MINU HINNANG MATERJALIDELE Palju  inforamatsiooni kiviktaimlate  kohta sain ma Hansaplanti ja Aiasaate koostööl tehtud kiviktaimla videost. Video on loogiliselt ülesehitatud ning  seda on hea jälgida, samuti räägib Mihkel Saar kiviktaimla rajamise põhitõdedest, alustades kiviktaimla rajamisest ja lõpetades taimede valikuga. Video on usaldusväärne, kuna videos on näha näidis kiviktaimlat  ja  selle alusel jagatakse ka õpetussõnu. Hansaplant on ühtlasi ka Eesti üks suuremaid aianduskeskuseid ja seal on müügil ka suures valikus kiviktaimlasse sobivaid taimi. Ülejäänud allikateks valisin ma internetist leitud artiklid. Rodoaed.ee ja Seemnemaailm.ee veebilehtedelt, mida olen ma ka varem vaadanud. Seemnemaailm.ee  veebilehel on palju huvitavat. Lugemissaalis on suur hulk tõlgitud artikleid erinevatel aiandust käsitlevatel teemadel. Töö alguses viidatud artiklid on väga põhjalikud ja informatiivsed, kasutatud on ka selgitavaid jooniseid. Algaja aiapidajana jättis loetu mulle hea mulje ning arvan, et saan seal antud nõuandeid ka reaalselt kasutada. Rodoaed.ee peamiseks valdkonnaks on kasvuhoonete ja taimede müük. Seal olev artikkel tundus loogiline ja palju oli sisulisi sarnasusi juba eelmainitud materjalidega ja jättis seetõttu ka usutava mulje. Kodujaehitus.ee on ajakirja TM Kodu & ehitus veebileht. Seda ajakirja olen ma varemgi sirvinud. Sealne artikkel kiviktaimlatest on samuti kokkuvõtlik ja loogiliselt üles ehitatud ning ühtis eelnevatega. MIDA HUVITAVAT TEADA SAIN: Sain teada, et kiviktaimlat nimetatakse erinevates allikates ka alpinaariumiks. Mis mind aga imestama pani, oli see et kiviktaimalte rajamiseks kasutatakse just suuri kive, selliseid mida inimene jõuab sülle võtta jäävad kiviktaimla jaoks liiga väikesteks. Seda räägiti nii videos, kui võis ka lugeda artiklitest. Huvitav oli teada saada kui palju erinevaid võimalusi on kiviktaimla rajamiseks ja kui mitmekesine on taimede valik, mis sobivad sinna istutamiseks. Artiklite läbitöötamisel sain teada, et kui turbaaed rajatakse pigem varjulisse ja niiskemasse kohta, siis kiviktaimla taimed tahavad just palju päikesevalgust ning head drenaaži. Need, kellel on aianurk varjus, ehitavad turbaaia, kellel päikese käes, see kasutab kiviktaimlat. Kasutatud allikad:
http://www.hansaplant.ee https://www.aiasober.ee http://bio.edu.ee/ https://youtu.be/UB3XjkFrfQQ http://www.rodoaed.ee/ http://www.kodujaehitus.ee/ http://www.seemnemaailm.ee/ http://www.koduaed.com http://epl.delfi.ee/ http://tarbija24.postimees.ee

THUNBERGI KUKERPUU `Atropurpurea `(Berberis thunbergii ´Atropurpurea´) Kõrgus 1,5m, laius 1,5m.

 Püstistine, kaarjate okstega põõsas, lehestik purpurpunane. Õitseb juunis, õied on kollased, lõhnavad. Viljad korallpunased ja piklikud.Leplik mullastiku suhtes. Kasutatakse rühmadena, hekkidena (3-4 taime/jm).

KIVUKTAIMLASSE SOBIVAD ROHTTAIMED 

AUBRIEETA  (Aubrieta) Imeilus igiroheline pinnakattetaim,õitseb aprilli lõpust juuni lõpuni,värvidest sinisest-heleroosani,õitsemise ajal kasvab laiali,peale õitsemist võtab uuesti kompaktse väljanägemise.Seemnest väga hästi kasvatatav.

ALPI HANEROHI (Arabis  alpina) Üks populaarsemaid pinnakattetaimi.Õitseb mai algusest,õied valgetest roosadeni,edukalt kasvab seemnest. Iseloomustavad juurmised veidi karvased hambulise servaga rohelised lehed ning pikliksüstjad varrelehed. Kasvab padjandina, mille kõrgus küünib 15...25 cm. 

 MÄGI- LIIVAKANN (Arenaria montana)  Kasvab laiusesse nagu vaip kõrgusega kuni 15 cm. Õie diameeter kuni 1,5 cm. Õitseb teisel aastal mai-juunis. Igihaljas taim moodustab kuni 50cm padjandi. Väike, kuid väga tänuväärne taim, mis ei ole nõudlik valguse suhtes – tunneb ennast suurepäraselt nii päikeselises kui ka poolvarjulises kasvukohas.

ALPI JÄNESEKÄPP ehk eedelveiss (Leontopodium alpinum)  On keskmiselt 10–15 cm kõrgune puhmik, looduslikes tingimustes, vaevu huumusega kaetud kaljudel, võivad nad olla vaid 5 cm kõrgused. Varre tipus asuvaid pruunikate soomustega korvõisikuid ümbritsevad tähtjalt valgeviltjad kõrglehed. Ta on alpiaia sümbol,väga dekoratiivne ja eriline taim.Tema sinkjashall-valge värvus,kaetud karvakestega,on pigem originaalne,kui kaunis,seemnest kasvab hästi.

AED MERIKANN `VARRETU` (Armeria maritima 'Varretu') Kõrgus 5- 10 cm. Õied on lillakasroosad, ilma õievarteta, õitseb mai- juuni. Lehed kitsad, teravad, sini-rohelised, . Sobib kiviklibune või liivane muld. Ei talu liigniiskust ega tugevat kevadpäikest. Eestis aretatud sort. Moodustab sümpaatse igihalja padjandi.

VARJUKIVIRIK `Clarence Eliot`(Saxifraga umbrosa 'Clarence Eliot')  Igihaljas,väikestest leherosettidest padjand,õitseb mais-juunis,võib kasvada ka varjus.Kõrgus 10-20cm. Õied roosad, lehed nahkjad. Vajavad huumuserikast mulda. Pikaealine. Sobib varjulises kohas pinnakatteks. Varjukivirik suudaba kasvada ka liivastel muldadel, sobides ideaalselt kalmistutele pinnakatteks.

HARILIK KUKEHARI (Sedum acre)  Mitmeaastane igihaljas lihakas murujas rohttaim. Kõrgus 1…15 cm, steriilses olekus kuni 4 cm. Kasvab liivasel ja paepinnasel, teede ääres, söötidel, kivimüüridel, looniidul ja -metsas, nõmmedel. Vähenõudlik, valguslembene. Õitseb maist juulini, 4…5 nädalat. Arvatavasti kõige populaarsem taim,liike palju,osad neist igihaljad,teised viskavad lehed maha,kõik õitsevad,aga kasvatatkse neid dekoratiivsete lehtede pärast.

HARILIK MÄGISIBUL (Sempervivum montanum, sy. S helveticum)  on väikeste, 2-4 cm läbimõõduga  lehekodarikega, mis moodustuvad piklikest kleepuvate karvakestega tumerohelistest kuni 1 cm pikkustest lehtedest. Kuni 10 cm pikkuse õisikuvarre lehed on punakad. Õied õisikus (läbimõõt kuni 6 cm) purpurpunased. Peaaegu alpiaia sümbol.Tema igihaljad rosetid näevad täpselt ühesugused välja igal aastaajal,sorte on palju,mõned neist ka õitsevad.

SUVI LEEKLILL ( Phlox drummondii)  on üheaastane taim ja teda saab paljundada vaid seemnetega. Enamik sorte on madalakasvulised, ulatudes 20...30 cm. Nende eeliseks on väga lai värvigamma ja erinevad õiekujud ning esindatud on juba ka täidisõielised sordid. Kompositsiooni annab värvi igiroheline pikavarreline leeklill varieerudes valgest tumeroosani ja sirelilillani. Suvifloksid puhkevad õide keskmiselt 70 päeva pärast külvi ning õitsevad rikkalikult kuni sügiseste öökülmadeni. Kõige paremini kasvavad nad kergel viljakal pinnasel päikeselisel ning soojal ja tuulevarjulisel kasvukohal.

VARRETU PÕISROHI (Silene acaulis)  Mitmeaastane taim, moodustades tihedad, kompaktsed mättad kõrgusega kuni 5 cm. Kattuvad suvel rikkalikult roosade, kuni 2 cm läbimõõduga õitega. Lehed kitsad, väikesed. Õitseb juunis- augustis, kutuurtaimena mitte alati rikkalikult. Omab mitmeid teisendeid ja sorte. Taim talub külma kuni -40*C, kuid kevadise päikese eest on soovitatav varjutada. Vajab nõrgalt happelist, hea drenaaþiga mulda, eelistab päikeselisi kohti, varjulistes kohtades kaotavad dekoratiivsuse, õitsevad halvasti, varred venivad välja.

 

MINU HINNANG MATERJALIDELE Palju  inforamatsiooni kiviktaimlate  kohta sain ma Hansaplanti ja Aiasaate koostööl tehtud kiviktaimla videost. Video on loogiliselt ülesehitatud ning  seda on hea jälgida, samuti räägib Mihkel Saar kiviktaimla rajamise põhitõdedest, alustades kiviktaimla rajamisest ja lõpetades taimede valikuga. Video on usaldusväärne, kuna videos on näha näidis kiviktaimlat  ja  selle alusel jagatakse ka õpetussõnu. Hansaplant on ühtlasi ka Eesti üks suuremaid aianduskeskuseid ja seal on müügil ka suures valikus kiviktaimlasse sobivaid taimi.
Ülejäänud allikateks valisin ma internetist leitud artiklid. Rodoaed.ee ja Seemnemaailm.ee veebilehtedelt, mida olen ma ka varem vaadanud. Seemnemaailm.ee  veebilehel on palju huvitavat. Lugemissaalis on suur hulk tõlgitud artikleid erinevatel aiandust käsitlevatel teemadel. Töö alguses viidatud artiklid on väga põhjalikud ja informatiivsed, kasutatud on ka selgitavaid jooniseid. Algaja aiapidajana jättis loetu mulle hea mulje ning arvan, et saan seal antud nõuandeid ka reaalselt kasutada. Rodoaed.ee peamiseks valdkonnaks on kasvuhoonete ja taimede müük. Seal olev artikkel tundus loogiline ja palju oli sisulisi sarnasusi juba eelmainitud materjalidega ja jättis seetõttu ka usutava mulje.
Kodujaehitus.ee on ajakirja TM Kodu & ehitus veebileht. Seda ajakirja olen ma varemgi sirvinud. Sealne artikkel kiviktaimlatest on samuti kokkuvõtlik ja loogiliselt üles ehitatud ning ühtis eelnevatega.

MIDA HUVITAVAT TEADA SAIN: Sain teada, et kiviktaimlat nimetatakse erinevates allikates ka alpinaariumiks. Mis mind aga imestama pani, oli see et kiviktaimalte rajamiseks kasutatakse just suuri kive, selliseid mida inimene jõuab sülle võtta jäävad kiviktaimla jaoks liiga väikesteks. Seda räägiti nii videos, kui võis ka lugeda artiklitest. Huvitav oli teada saada kui palju erinevaid võimalusi on kiviktaimla rajamiseks ja kui mitmekesine on taimede valik, mis sobivad sinna istutamiseks. Artiklite läbitöötamisel sain teada, et kui turbaaed rajatakse pigem varjulisse ja niiskemasse kohta, siis kiviktaimla taimed tahavad just palju päikesevalgust ning head drenaaži. Need, kellel on aianurk varjus, ehitavad turbaaia, kellel päikese käes, see kasutab kiviktaimlat.

Kasutatud allikad:

http://www.hansaplant.ee

https://www.aiasober.ee

http://bio.edu.ee/

https://youtu.be/UB3XjkFrfQQ

http://www.rodoaed.ee/

http://www.kodujaehitus.ee/

http://www.seemnemaailm.ee/
http://www.koduaed.com
http://epl.delfi.ee/
http://tarbija24.postimees.ee

Põõsaste lõikamine

PÕÕSASTE LÕIKAMINE 

EESTIKEELNE NIMI	LADINAKEELNE NIMI	ÕITSEMISE AEG	LÕIKAMISE AEG	TAGASILÕIGATAVA OSA PIKKUS
HARILIK SIREL	Syringa vulgaris	mai- juuni	varakevadel, peale õitsemist	lõigata kõik vanemad oksad ühepalju tagasi. Kui soovid kasvu ergutada, siis ei tohi pügada keskmisi oksi, vaid  need tuleb välja lõigata. Keskele peaks jääma kõigest 5–7 tugevamat oksa. Vanad põõsad võid vajadusel 30–50 cm kõrguselt tagasi lõigata. Põõsas taastub 2–3 aastaga.
EBAJASMIIN HARILIK	Philadelphus coronarius	juuni	Suve keskel, peale õitsemist	õitsenud vanemate okste üldarvust lõigata välja 1/4-1/3. Ka kasvavad ebajasmiinidel sageli juurekaelalt pikad üheaastased harunemata oksad – nendest valida välja tugevamad ja kärpida poole võrra. Ülejäänud nõrga kasvuga üheaastased peened oksad lõigata põõsast välja.
KOLMEHÕLMALINE MANDLIPUU	Prunus triloba	aprill- mai	lõigatakse pärast õitsemist, kuid enne lehtimist	Lõigata välja nõrgad oksad. Pärast õitsemist kärpida pikki, kaarjaid oksi üsna tugevasti (lõigata ära 1/2 kuni 2/3 oksast)
JAAPANI ENELAS	Spiraea japonica	juuni lõpp- augusti algus	varakevad	nooremad põõsad igal varakevadel maani (u 5 cm kõrguselt) maha lõigata.  Suurel vanal põõsal lõigake seest 5–10 cm kõrguselt valikuliselt välja vanu jämedaid ja harunenud oksi. Puhastada põõsas ka peenikestest okstest, sest neile ei kasva ilusaid lehti ega õisi. Selliselt lõigatud põõsa jõud läheb alles jäänud tüüka uinuvatesse pungadesse, millest kasvavad jõulised noored võrsed.
SIBERI KONTPUU	Cornus alba	suve I pool, teist korda sügisel	varakevad – aprilli algus	Parimad tulemused saadakse, kui lõigatakse kogu põõsas tagasi mulla pinnani.
HARILIK KULDVIHM	Laburnum anagyroides	.juunis	Kevadel, peale õitsemist	Kuldvihm talub lõikamist halvasti, noorel, istutatud põõsakesel võiks vaid harunemise eesmärgil ladvapungad okste tippudes ära lõigata. Välja võib lõigata vaid külmakahjustatud suuremaid oksi, mis liigselt silma riivavad. Väiksemad külmakahjustatud oksad kasvavad noorte võrsetega üle neid pole soovitatav välja lõigata. Üldiselt mida vähem kuldvihma lõigatakse või üldse ei lõigata, seda paremini ta kasvab ja õitseb.
HARILIK KIKKAPUU	Euonymus europaeus	mais	kevadel	Vajavad igal kevadel üheaastaste okste tagasi lõikamist 1/3-1/2 võrra.
PÕÕSASMARAN	Potentilla fruticosa	juunist- augustini	kevadel	Vajavad igal kevadel üheaastaste okste tagasi lõikamist 1/3-1/2 võrra.
KAUNIS VEIGELA	Weigela florida	juuni	peale õitsemist	õitsemise ergutamiseks on vaja põõsaid tugevasti  hõrendada ja tagasi lõigata õitsenud oksi
HARILIK LODJAPUU	Viburnum opulus	mai lõpp- juuni	Varakevadel -märts	Noorenduslõikusega lõigatakse vana põõsas kolme kuni viie aasta jooksul tagasi. Lõigata tuleb seejuures ühtlaselt kogu põõsale jaotatuna oksad kuni 30-40 cm kõrguselt ära.

V. Eskla, S. Järve Puude ja põõsaste lõikamine. Maalehe Raamat Tallinn 2001

http://www.gardena.com

http://www.aiaidee.ee/

http://et.wikipedia.org

http://www.hot.ee/

https://www.aiasober.ee

http://www.calmia.ee